Pildipostitus ja suurpuhastus

Kaur joob tassist...emme, kas läks õigesti?

No ma ei tea, emme, kas on vaja lausa kõigest pilti teha?

Issi lesis beebiga, kui emme tormas tuppa, et tingimata beebile pähe proovida uut Ikea hoiukastikest

Jenga-mängu lammutamas

Selle peale märkis issi neutraalselt, et tema oleks munaputru lapsele siiski lusikaga söötnud :D

Mõnusad päevad on. Saab ka sooja, saab randa, ja oma väljaskäimised saab osavalt põimida vihmasabinate vahele. Täna just tulime jalutuskäigult, mis lõppes eelmise korteri aias vaarikaraksus käimisega, kui esimesed lopsakad piisad juba langesid. Küll oli siis mõnus lapsega trepist üles kiirustada, panna keema vesi piparmünditee jaoks (piparmünt samuti äsja samast aiast korjatud) ja nautida soojas valges toas vihma akna taga.

Homme peaks tulema meilt läbi mehe Belgia-õde, nii et ilmselt sellest inspireerituna võtsime ette juba mitmeid-setmeid päevi põrandal seisnud maitseainekastid, et neid kappi paigutada ja enne seda harvendada. Maitseaineid on mehel kogunenud lihtsalt meeletult, rohkem, kui me ka viie eluea jooksul ära jõuaks tarbida. Paljud on niiviisi juba aastate viisi seisnud ja arvatavasti kaotanud ka oma maitseomadused. Uues üürikorteris aga pole nii palju ruumi kui eelmises ning niisama "äkki kunagi läheb vaja" me enam asju ei hoiusta. Mida me ei kasuta, visatakse ära või antakse ära.

Alustasime eri õlidest ja siirupitest. Mehel on neid igasuguseid erinevaid ja eksootilisi, aga mina tahaks alles hoida ainult neid, mida reaalselt kasutatakse. Ükskõik kui huvitava maitsega või kasulik mõni neist võib olla - kui me neid ei kasuta, siis pole neid kappi seisma ja ruumi võtma vaja. Mina olen alati väga lihtsalt ülearustest asjadest lahti saanud, see annab uut sorti energiat, kui asju on vähem, ja mul pole kunagi kahju ka asju sorteerides neist lahti saada. Ilmselt olen ma ka üks vähestest esimese maailma inimestest, kel on kapis reaalselt ainult riided, mida ta regulaarselt kannab. Kui olen tähele pannud, et miski niisama seisab, ilmselt põhjusel, et ta mulle ei sobi või on jäänud väikseks, siis minema ta läheb. Olen ammu tähele pannud, et asjad ei tekita minus emotsionaalset sidet või kahjutunnet, et aga mis siis, kui viskan ära ja kahe päeva pärast läheks vaja...Mul ükskõik :D

Mehel nii ei ole ja ma tean, et ta kujutab oma peas ette, milliste huvitavate roogade valmistamise juures ta erinevaid vürtse tarvitada võiks. Need tekitavad temas emotsiooni ning ta ilmselt mäletab ka, kust/millal/miks ta eri pudelikesi ja topse hankinud on või kes need talle kinkinud on. Noh, aga kui meil on seitse pakki tüümiani, siis kuus tüümiani peavad minema. Kes üldse kuskil kasutab tüümiani?

"Mina, lihatoitude juures," ütles mees turtsakalt.

Mitmete asjade juures palusin tal nimetada, millal ta neid viimati kasutanud oli. Nuusutasin mingit segu ja kirtsutasin nina. "Ma olen seda sulle toitude sees kasutanud! Sa sõid ja sulle maitses!" ütles mees.

Lõpuks sai prügikott üpris-üpris täis, aga meie olime maitseained kokku saanud ühte suurde kasti, mis oli eelnevaga võrreldes hea tulemus. Laua alt piilus üks poolik kastikene veel, aga selle jaoks ei olnud meil enam tahtmist, pealegi pidi mees minema juba sõbraga remonti tegema. Mina hakkasin elutoas ja köögis toimetama ning leidsin allesjäänud toiduainetele kohad. Siis avasin ühe köögikapi ukse ja nägin, et olin sinna kolimise ajal toppinud veel ühe suure koti maitseainetega. Mõtlesin, kas meest järgmisel päeval taas protsessi kaasata, aga sain aru, et see kott oli pärit kastist, kust ei olnud ilmselt aasta jooksul kordagi ühtegi maitseainet kasutatud. Neid ei ole lihtsalt vaja! On kõige parem, kui ma ise nad kiirelt üle käin ja loodan, et mees hiljem ei mäleta, et oot, neid maitseaineid oleks pidanud veel kaks korda rohkem olema... 

Kogu suurest kotist läbis mu sõela vaid Carolina Reaper, eriti tugev tšilli, mis, ma tunnistan, võib tšillisõbrale tõesti olla emotsionaalse väärtusega, ning kaks toiduvärvi. Muu läks otsejoones prügisse ja prügi otsejoones välja.

Ja nüüd on kell üksteist ning parem, kui ma oma õhtuga edasi midagi mõnusat teen ehk äkki midagi vaatan ja mureleid nosin.