Kuidas meie Kaurikesel tahke toidu teekond on läinud? Alustasime, kui ta sai kuuekuuseks, ning viie päeva pärast on tema seitsmenda kuu sünnipäev, seega pea kuu aega on ta juba saanud möllata.
Kokkuvõttes on läinud väga hästi, kergemini, kui oleksin oodanud. Ikka püüdsin ennast eelnevalt sel teemal harida ja olin natuke närvis, et kuu aega veel lapse tahke toiduni...parem kähku selle kohta õppida; kolm nädalat; kaks nädalat jne. Tegelikult ei ole seal muud kui et lõika aga asjad sobivasse suurusse ja anna istuvas asendis lapsele ette. Ja valmistu koristama. Kaur veel ise ei istu, söömise ajaks on ta söögitoolis ning pärast võtan kohe välja.
Üldiselt see on väga vahva, vaadata, kuidas Kaur ise sööb. Kui asjalikult ta haarab brokoliõisiku või paprikakangi pihku ja hakkab närima. Hambaid on tal kaks, suurema osa tööst teevad ära igemed. Isegi libedamad asjad nagu avokaado saab ta kätte, need lihtsalt kukuvad rohkem näpu vahelt maha. Mina mahakukkunud asju, kui tegu on nt täitsa ilusa veel puutumata kurgikangiga, kohe ära ei viska, vaid loputan kraani all ning pakun uuesti.
Mis mulle näputoitumise juures meeldib?
Raiskamise vähendamine. Ei pea ostma poest püreetuube, mis keskkonnale liiga teevad.
Odavus. Laps sööb sama mis ülejäänud peregi, lihtsalt vaja panna enda toidust natuke talle kõrvale.
Käteosavus. Lapse peenmotoorika areneb ning ka suuliigutused arenevad. Näputoidu-lapsed pidavat natuke varem kõnega alustama - eks saab näha, kas ka Kaur.
Ja lihtsalt vahva on vaadata, kuidas laps ise sööb. Kuidas talle see meeldib. See tekitab temas iseseisvuse, ise suutmise ja otsustamise tunnet. Mina mitte kunagi ei meelita teda midagi sööma - see on ka näputoitumise filosoofia vastane. Lapsele pannakse toit ette ja ta ise valib, mida ja kui palju ta sealt sööb.
Näha on, et lapsele endale meeldib. Ta on söögiajal rõõmus, seletab, vehib, vaatab mind ja närib oma asju. Kui ta muutub virilaks, siis on söögiaeg läbi. Ma ei keelita ega suru kunagi juurde, vaid tõstan ta toolist välja, teen puhtaks ja pakun rinda, kust ta saab kõhu siis päriselt täis.
Miinused?
Suhu ei jõua just eriti palju. Rohkem ta siiski mängib ning pillab toitu maha. Äsja võttis ta kurgi- ja paprikakangi samasse kätte, käsi käis söögitooli kõrvale, kus ta särava naeratuse saatel haarde vabastas, nii et mõlemad asjad põrandale sadasid. Hooletu elegants:D Kui tahta kindlustada, et laps näiteks vaid lihast omastatavaid toitaineid saab, siis seda tuleb alguses tutvustada vist siiski püree kujul. Kiulist liha ei julgeks ka mina talle praegu ette anda.
Seedimine tundub šokis. Kaur kakab praegu umbes korra kahe päeva jooksul, mis on tema varasemast nii palju vähem. Loodame, et tal seetõttu kõhus valus ega paha pole...
Koristamist on rohkem. Toiduga on koos nii laps ise, tema pudipõll, sellele vaatamata ka pluus, söögitool kui põrand seal all. Aga see ei häiri mind, ma hea meelega koristan, las laps möllab.
Mida Kaur on seni juba proovinud? Väga palju eri toitu. Me ei oodanud pooltki nii kaua järgmise toiduaine tutvustamisega, kui vist peaks. Hakkasime kohe andma ühe toidukorra ajal kolme-nelja eri asja ning päevas tegema nii mitu eri söögikorda. Nende sekka kuuluvad (aga kindlasti ka unustan mõndagi) kartul, brokkoli, paprika, kurk, tomat, avokaado, röstsai, kreeka jogurt, maasikas, banaan, mozzarella juust, tavaline juust, kapsas, lehtsalat, pannkook (ilma katteta), keedetud muna, omlett, kaalikas, rabarber. Magusaid asju, nagu maasikas ja banaan, on ta saanud alles viimastel päevadel: tahtsime olla kindlad, et ta enne harjub köögiviljade maitsega. Banaan läheb küll väga hästi alla, ilmselt on selle maitse taevalik võrreldes palju muuga, mida ta juba mekkinud on.
Mis on Kauri lemmiktoidud? Alati sööb ta hea meelega avokaadot. Mozzarella juust ning röstsai lähevad ka hästi. Röstsaia pakun ma nii, et röstin vaid kergelt ära, lõikan kooriku ära ning saiast lõikan üks või kaks sõrmepaksust ja -pikkust kangi, mille talle ette annan. Rohkem ta nagunii ära ei sööks. Sellist leiba on tal hea võtta kätte - ei libise - kui ka hammustada ja neelata. Need kaks kangi ta hävitab alati ära ja minimaalsete kadudega.
Ei meeldi: Näputoitumise käigus ette antud asjade kohta ma ei oskagi öelda, et Kaurile lausa midagi meeldinud ei oleks. Proovinud on ta kõike, mis ette pannakse. Maasikad, mida ta sai, juhtusid olema hapud, nende peale tegi küll judinat ja haput nägu. Olen küll märganud, et ta vist tüdib pakutavast, kui nt kolm söögikorda järjest olen talle serveerinud brokkolit ja paprikat. Siis ta neid enam niimoodi laualt haarama ei kipu. Kui pikem vahe jätta, võtab seda toitu jälle. Mind üllatab, et ta ka vaheldust soovib, ise on terve elu vaid ühte-sama piima saanud ja see meeldib talle väga :D Pigem aga ei meeldi Kaurile igasugu püreed. Ta saab neid ka iga päev, aga talle väga ei sobi nende tekstuur ja pakkumise viis. Ampsukese või paar võtab, rohkem juba ei tahaks. Mina lennukit mängida jms ei viitsi - kui ei taha rohkem, siis ei taha. Hea, kui natukegi võttis. Seetõttu ei saa ka ükski püree, mida poes tuubides müüakse, piisavalt kiiresti meil otsa. Tihti tuleb viimane lõpp ära visata, kuna ei tea enam, kui kaua ta peale avamist hea on. Niigi hoiame ühte neli-viis päeva ikka.
Mina arvan, et lapsele pole püreed põnevad. Ta ei näe neid, ta ei tea, mis seal sees on. Keegi paneb midagi suhu ning tema peab nüüd alla neelama. Vähemalt meie Kaurile selline asi mokkamööda pole. Ta tahab ise tutvuda ja otsustada, mida suhu paneb.
Korra on Kauril olnud rindkerel ja kätel punased täpikesed. Arvasime, et see võis tulla paprikast. Pakkusin talle päeva-paar hiljem uuesti korduvalt paprikat ning enam neid nähtusid pole tulnud. Võib-olla organism algul ehmatas ja siis ruttu harjus ära. Allergeene ma üldse eriti ei jälgi, las ta tutvub ja puutub kokku kõigega ning siis mingite nähtude ilmnemisel võib ettevaatlikumaks muutuda. Väikese erandiga mesi, mida ma alla-aastasele Kaurile ei kavatse anda.
Mida ma soovitaks näputoitumisega alustavatele või seda kaaluvatele vanematele?
Jah, absoluutselt proovige. Sealjuures ei pea see olema kohe kuue kuu vanuses, seda võib proovida ka paar kuud hiljem, kui algul ei tihka. Ja ei pea otsima absoluute. Kui pakkuda lapsele tahket toitu, ei tähenda, et ta ei võiks süüa kõrvalt ka püreesid. Meie pakume tihti sama toidukorra ajal nii püreed kui tahket toitu, Kaur sööb mõlemat natukene. Ei enda ega lapse elu tasu liiga raskeks teha, vaid võtta seda vahvat perioodi rõõmuga ja nautida kõrvalt vaatepilti, kuidas laps avastab maailma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar