Hetk tagasi hakkas jälle tulekahjualarm tööle. See on juba naeruväärne. See pole isegi nii suur maja, et siin oleks pidevalt põhjust alarmil kõlada.
Ühel varahommikul ärkasin jälle alarmi peale ja ehmatasin hetkeks, mõeldes, et see on äratuskell. Kergendusega nägin kella vaadates, et see oli alles viis. Aga kas tulekahjualarm on ikka asi, mille peale peaks kergendust tundma? :D
Tegelikult läksin ka üks hommik ja küsisin turvamehelt, mis toimub. Eelneval ööl oli kaks korda alarmi olnud.
"Ei ole neid midagi nii sageli," ütles turvamees enesekindlalt.
Mul oli nagu et kas mina olen loll? Iga päev ja mõni päev mitu korda ei ole sageli?
"Viimased mitu ööd on see alarm käinud," ütlesin ma.
Turvamees kehitas õlgu ja ütles, et inimestel kogu aeg juhtub midagi. "Eile öösel keegi praadis midagi."
Ma läksin minema, olles oma vastuse saanud: lihtsalt terve maja on retarde täis :D
Alles hiljem tuli meelde, et tahtsin ju küsida, miks alarmi väljalülitamisega tihti nii kaua aega läheb. Ükskord kõlas see mingi kümme minutit, ja ma tean seda, sest rääkisin samal ajal telefoniga ja vaatasin kõne kestust.
Teisel teemal: mul käib praegu kartulikrõpsudevaba kuu. Mäletan, et praalisin sellega Tiina ees, ja siis läksin ja ostsin järgmisel päeval ikkagi krõpse. Aga olgu, ainult sellepärast, et läks trumm, ei pea veel pulgad ka minema. Ma võin pulgad endale jätta. Ma võin teha veebruarist kuu, mil sõin ainult üks kord kartulikrõpse.
Nüüd olen ma natuke huvitavamaid asju söönud. Näiteks läätsi ja kuskussi. Olin mõlemaid küll varem proovinud, aga need ei olnud miski, mis oleks mu toidusedelisse pidama jäänud. Aga ökopoes, kus ma vahepeal asendasin, soovitas üks töökaaslane tungivalt läätsi proovida, öeldes, et need on väga head ja krõmpsuvad. Olid tõesti. Arvan, et teen neid edaspidigi.
Kuskussi tegin just äsja. Seda on nii lihtne valmistada ja ta on päris hea.
Mul on meeles, kuidas ökopoes üks klient ostis midagi - ma ei mäleta, mis see nüüd oli, võib-olla kinoa - ja ütles, et peab ju püüdma tervislikumalt süüa.
"Muidu olen ikka selle kartuli peal olnud."
Mul hakkas kartulist nii kahju. Kartul pole kellelegi kunagi halba teinud, ja ometi kõik materdavad teda. Kartul on maitsev ja kartul on tervislik ning mul on kahju, et kartul laiema avalikkuse silmis nüüd juba paar aastat põlu all on.
Kinnitasin kirglikult tollele naisele, et mina söön kartulit mitu korda nädalas ja et see on vägagi kasulik. Selle peale jäi ta natuke nõutuks.
Süsivesikud on head! Aju töötab süsivesikutel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar