Ma lugesin eile mingit artiklit, mille pealkiri oli midagi sarnast nagu "Miks sa ei peaks kauemaks tööle jääma". Hakkasin seda lugedes vanduma, sest seda ma just terve nädala teinud olengi: kauemaks tööle jäänud. Ja varem kohale läinud.
Ma ei tea, millest see tuleb. See pole nagu mingi püüd meelega kauem olla, vaid lihtsalt nii palju on teha. Või praegusel perioodil pigem: nii palju on õppida. Hiljem kindlasti enam seda vajadust ei teki ning ma õpin oma aega paremini planeerima. Seda öeldi seal artiklis ka, et kui sa pidevalt kauem tööl oled, siis oled lihtsalt loll, sest ei oska oma aega planeerida.
Aga samas on see ka hea märk. Märk sellest, et mul on mingi õhin sees. Et mu töö ei ole mulle vastumeelne.
Homme on näiteks üks koolitus, ja ma arvan, et see tuleb päris huvitav.
*
Ükspäev bussipeatuses seisid mu kõrval väike poiss ja tema vanaisa. Väike poiss osutas mulle ja küsis: "A kto eto?"
Vanaisa hakkas talle midagi seletama ja rääkis midagi "telefonist", kuna ma parajasti telefonist midagi vaatasin. Mina aga süüvisin pikematesse mõtisklustesse. Ja selles, väike poiss, ongi ju küsimus. Kes ma olen? Mida ma siin teen? Mis on mu eesmärgid ja unistused? Millise kujuga makaronid on parimad? Ja mida astroloogid nüüd oma tähekaartidega on peale hakanud, sellest ajast saadik, kui Pluuto enam planeet pole? Kas see ei keeranud kõike segi?
See väike poiss pööras oma küsimusega terve mu päeva pea peale. Või mis päeva, terve elu! Kui ta oleks seda teadnud, oleks ta võib-olla küsimata jätnud!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar