"Osta endale bussikuukaart," ütles Liis karmilt.
"Aga ma ei tahaaaa," vingusin mina. "Ma pole MUPOt näinudki. Kümme kuud, ja ma pole neid kordagi näinud."
Liis vangutas pead ja ostis endale bussipileti nagu normaalne inimene. Sõitsime parajasti kesklinna, et emaga kokku saada, ja olime juba peaaegu kohal, kui ma pilgu tõstsin ja nägin, et buss oli äkitselt täis helkurvestidega vendi, kellel seljal kiri "MUPO".
Kurat :D
Ma ütlesin Liisule, et ta üksi kesklinna sõidaks, ja kobisin kurjade MUPO-onudega nende bussi. Okei, tegelikult nad ei olnud kurjad, vaid väga viisakad ja lahked, vähemalt see naine, kes minuga tegeles.
"Peab ikka ühiskaardile raha laadima," soovitas ta, aga kuna tegemist oli esimese rikkumisega, siis täistrahvi ei määranud.
Kui ma bussist välja astusin, hakkasin juba ütlema "Nägemist", aga siis lisasin sellele kähku juurde: "Või ei, loodetavasti ikka mitte," ja jooksin minema. Ja läksin edasi kesklinna jala nagu metslane. (Mul on uus parasiitväljend tekkinud: ma ütlen suvaliste asjade lõppu "nagu metslane". Õudne. Ma ei tea, kust mul need tulevad. Veel on üks sõna "lopsakas", mida ma igale poole topin, aga see on lihtsalt selline lopsakas ja mõnus sõna. Kui ma nädal tagasi Merilyt bussi peale saatsin, ütlesin "lopsakas" nii palju, et Merily jälle mu peale vihastas ja ütles, et ma saan tappa, kui järele ei jäta.
Ma tean ka, et ta ei tee nalja. Kunagi peksis ta minust "insta" ja "juba eos" mingiks perioodiks välja.
"Sa ei saa aru," püüdsin ma selgitada, "lopsakas on hea sõna."
"See ei ole hea, kui seda nii palju kasutada," ütles Merily karmilt.)
Viru Keskuses jutustasin emale ja Liisule, kuidas MUPOkas oli mulle esimese asjana bussis kõrvakiilu virutanud ja kriisanud, miks ma kulutan tallinlaste ressursse nende eest maksmata. Ja ema ehmus ning vaatas mulle nii suurte silmadega otsa, et Liis pidi vahele segama ja kinnitama, et ma ajan jama.
Ausalt. Vahel võiks arvata, et ema on mingi algaja.
Nüüd kui ma seda trahvisummat võrdlen kuukaardi maksumusega, siis olen ma praeguse seisuga ikkagi omadega plussis :D Aga sellest hoolimata pole meeldiv trahvi saada. Kogu see protseduur ja nii edasi. Ja kui ma uuesti vahele jääksin, oleks trahv juba kõrgem. Seega ma ostsin endale uuesti kuukaardi nagu mingi metslane. Õieti mul ju kogu aeg oli kuukaart, aga eelmise töölepingu lõppedes otsustasin, et see ei ole just prioriteet, ja nii ta mingiks perioodiks jäi. Ja mul oli siiralt tunne, et MUPO on müüt, mitte tegelikkus, sest kümne kuu jooksul iga päev sõites ei olnud ma neid veel kunagi näinud.
Igatahes, mis ma tegelikult teha kavatsen, on end lõpuks Tallinna sisse kirjutada. Ma olin ikka veel Puhja sisse kirjutatud, sest ma tahtsin, et mu maksud läheksid sinna, aga tegelikult on see omavalitsusele minev protsent nagunii väike, ja pikas perspektiivis säästaksin ma ühistranspordi pealt ikkagi korraliku summa. Pluss mul oleks tark endale Tallinnasse perearst leida. Ma ei käi kunagi perearsti juures, aga vahetevahel on vaja uuendada tervisetõendit ning kunagi ei tea tegelikult, mis juhtuda võib.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar