Peale kolme tööpäeva on erakordne, et ma nii vara üleval olen, nagu ma olen. Aga ma pean bussi peale minema, et Viljandisse sõita. Läheme Tiinaga ühele väiksele kontserdile ja enne seda kasutan juhust ning saan Nati ja Mikoga kokku. Nii tore! Ma pole nii ammu kedagi neist näinud ja ootan juba.
Pärast sõidan viimase bussiga Viljandist Puhja, ema juurde. Pole teda samuti kuu aega näinud. Ning Pääri kavatsen katki kallistada. Tema ainus võimalus on külmkapi taha peitu minna, kui ma tulen.
Istun siin ja kuulan natuke uniselt Sky Plusi hommikuprogrammi, kus jalgpalli EM-ist räägitakse. Jälle tuleb jalkasuvi! Kas on olemas midagi toredamat?
Samuti olen ma hommikuks söönud kolm banaani ja ühe wrapi, aga kõht pole ikka täis saanud. Veidi imelik, aga eks ma üritan edasi, kuni midagi mõikama hakkab.
Eile, kui ma töölt koju sõitsin, helistas ema, ainult selleks, et öelda, et ma täna soojalt riidesse paneksin, kui tulen. Sest pidavat jahedaks minema ja ma nagunii ei jälgi ilmateadet. Ma hakkasin vaikselt itsitama ja ei suutnud lõpetada, nagu alati, kui ma väsinud olen. Kui palju vaidlusi me oleme sel teemal maha pidanud, kas tohib veel pidada loenguid, mida keegi selga peab panema? Aga emad jäävad vist alati emadeks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar