Astusin töölt välja ja mul oli nii hea päev olnud ning väljas oli ülimahe õhtu. Pilvine ja tibutas, aga õhk niiii soe. Kuidas me kõik seda sooja tahame! Nii hea õhk.
Tuju oli ka millegipärast ülemeelik, nii et hakkasin sõpradele lollakaid sõnumeid saatma. Ja Liis teavitas mind kohe, et Hispaania mäng hakkas!
Jooksin koju ja panin mängu käima. Ma saan kohe aru, millal ma mängu sisse elama hakkan: siis ma hakkan kaasa rääkima. Pomisen endamisi ärritatult: "Kellele sa söödad?" või "Mida sa teed?" või "Lähme, lähme!"
Praegu lõppes just Türgi-Hispaania mängu poolaeg ja Hispaania on türklased lihtsalt tümaks teinud. Praegu on seis kaks-null, aga vaatame, mis veel teisel poolajal tuleb (loodetavasti ei saa Ramos rohkem kollaseid kaarte). See on nii hea mäng olnud, et ma ei ole oma meeskonda isegi sõimata saanud, vaid olen ainult vahepeal türklaste kobade söötude peale "Koba..." hüüdnud.
Woop!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar