pühapäev, 15. oktoober 2017

Sellised hetked on elamist väärt

Samal ajal, kui Tiina ringi askeldas, andis ta T-le kätte mõistatuse ja käskis ära lahendada. T oskab juba ise töökäsku kokku veerida - ka kirjatähtedes.
Mõistatuseks oli pilt, mille eri osade peal olid numbrid. Alla kastidesse tuli kirjutada number 1 all oleva asja nimetuse esimene täht. 
Number 1 all oli kuu. "K," ütles T enesekindlalt ja kriipsutas kasti suure K.
Number 2 all oli orav. O.
Number 3 all oli oks, aga T ütles, et see on puu (milles ta ju ei eksinud - see oligi puu), ja kirjutas kasti P.
Number 4 all oli kuusk, aga tegelikult oli seal kaks kuuske kõrvuti, mille peale T otsustas, et tegu on metsaga, ja kriipseldas kasti M.
K-O-P-M, veeris T natuke segadussesattunult.

"Tiina?" ütlesin ma ahju kütvale Tiinale naeru tagasi hoides. "Me saime vastuseks KOPM."
"Misasja?" tuli Tiina kulmu kortsutades lähemale ning takseeris meie käkerdist. "Aga mina tean, mis õige vastus peaks olema."
"Kook?" pakkusin ma.
"Just."
T oli asjaga õlgu kehitades leppinud - kui kopm, siis kopm - ja mängima läinud, mina aga heitsin voodi peale selili ja naersin nii kaua, et Tiina natuke murelikuks muutus.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar