Ükspäev enne tööd lipsasin Kassiabi majja, ainult selleks, et seal ühte tuppa diivanile pikali prantsatada. Kohe ronisid mulle sülle kaks kiisut ja seadsid end mõnusalt sisse. Selles toas elavad ainult kaks kiisut, keda nende eraldatud seisuse pärast VIP-ideks kutsutakse, aga varsti ei ela nad enam üldse seal, sest nad saavad endale kodu! Iga kord, kui mõni meie kassidest endale kodu saab, on kõik terves majas õnnelikud.
Need kaks kiisut võtab endale üks meie juhatuse liikmetest, kes uuest aastast üldse ühinguga koostööst loobub, sest tema jaoks on see liiga masendav, kui vähe kiisusid kodu saab. Aga samas tegi ta seda pikka aega. Meie Päär on meil juba aastaid olnud ja kunagi ka Kassiabist võetud, ning see juhatuse liige mäletas veel Pääri. Nii et väga pikk aega. Ja ta pani iganädalaselt väga palju oma aega selle ühingu alla.
Mina olen selle poolt, et midagi ei peaks tegema vastu tahtmist ja enese piinamiseks, ja väga õige on oskus ära tunda, kui sa enam midagi teha ei saa ega taha. Igatahes selle tüdruku enda kass läks manalateele ja nüüd võtab ta meie VIP-id endale. See on temast üliarmas, sest need kaks on meeletult kaua kodu oodanud. Lisaks saab ta endale kaks eriti mõnusat kiisut. Nad on täielikud nurrumasinad, pehmed ja sõbralikud. Nii kui sinna tuppa minna ja diivanile istuda, poeb üks neist sulle sülle, teine viskab niisama külili ja laseb nurru lahti. Ja ta nurrub, nagu pragiseks üks väike lõke - üliarmsalt. Ning kui ta sinust eriti heal arvamusel on, siis ta tuleb ja lakub su nägu.
Nummarid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar