teisipäev, 12. jaanuar 2016

"Mere ääres" ilusate inimestega

Tšekkasin üle ka Angelina Jolie uusima filmi, omakirjutatud ja lavastatud "Mere ääres". Kõigepealt jäin seansile üldse hiljaks, sest mu buss hilines.
"Te jääte ju osast filmist ilma," ütles kinotöötaja soojalt, kui ta mulle piletit müüs. Ma kehitasin õlgu. Pärastpoole tagasi vaadates, mida lühemaks see film mulle jäi, seda parem.


Tegevus toimus Prantsusmaal, kuskil väikeses külas mere ääres, kuhu abielupaar Angelina ja Brad (elus ei jää mulle filmitegelaskujude nimed meelde) olid sõitnud, et meespool saaks rahus kirjutada ja naispool... mitte midagi teha.

Kohe filmi algul sai selgeks, et hästi nende vahel asjad just ei olnud.  Brad Pitt rääkis kohaliku baarimehega vahepeal halvas prantsuse keeles oma elust ning nentis, et tema naisega on raske.

Oli kohe aru saada, et Angelina oli tahtnud teha sellist hästi kunstilist filmi, kus on palju ilusaid vaateid, ilusad inimesed, mõtlikkust... Mis tal välja kukkus, oli film, kus lihtsalt mitte midagi ei toimunud. Ja see kuramus oli pikk. Midagi kahe tunni ringis. Kaks tundi lihtsalt seda, kuidas Angelina Jolie seisis pikkades seelikutes oma hotellitoa rõdul ja vahtis merele. Ma ei liialda, neid stseene, kus ta seisis, pikk seelik seljas, ja rõdult merele vahtis, ütlemata sõnagi ja nähes välja eepiliselt ilus, oli oma kakskümmend. Mõnikord vahtis Brad Pitt omakorda teda, jällegi midagi ütlemata.

Ükskord ta ikkagi ütles midagi, ütles naisele: "Sa peaksid täna jalutama minema. Teeks sulle head."
Mille peale naine nähvas: "Sa peaks täna mitte jooma. Teeks sulle head."
Selle peale ei rääkinud nad jälle kaks päeva mitte midagi.

Brad Pitt oli küll tore. Ta ei suudagi üldse halvasti mängida. Ta on alati hea. Angelina Jolie on kuidagi ebamaiselt ilus. Täpselt filmistaarilikult liiga ilus. Temast ei oleks vist kunagi saanud tulla tavalist inimest, kuna ta selline välja näeb. Aga ausalt öeldes on ta liiga kõhn. Tundub, et ikka mitu-mitu kilo oma loomulikust kaalust kõhnem. Ta käsivarred on lapse omad.

Mingil hetkel seadsid end nende kõrvaltuppa sisse noor abielupaar, värskelt abiellunud, õnnelikud ja armunud. Tüübid hakkavad neid kohe kadestama. Noored õnnelikud on väga suhtlemisaltid ja kutsuvad neid igale poole: kaarte mängima, purjetama... Angelina Jolie, kes parasjagu oma lamamistoolil lebaskleb ja päikeseprillide tagant ikka jälle äraseletatud näoga merele vahib, isegi ei viitsi reageerida. Mulle jäi kummaliseks mesinädalatel oleva paari motiiv, kui nad Angelinat ja Bradi jälle kuhugi kutsusid ja aega tahtsid veeta. Muidugi, nad olid väga ilusad, aga nad ei rääkinud kunagi midagi. Angelina tegelaskuju oli kõige igavam, mida ma tükil ajal filmis olen näinud. Ta lihtsalt ei teinud mitte midagi!

Lõppeks olin natuke pettunud. Üks väike päikesekiir filmis oli Melanie Laurent (Shoshanna!), kes kehastas õnnelikku abielunaist teisest toast, kuid millegi muuga rahule jääda küll ei olnud.

Oleme midagi õppinud ka sellest kurvast juhtumist.
(Mida? Tegelikult vist mitte midagi. Mulle lihtsalt meeldib seda öelda.)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar