Ka pühapäevad võivad olla lõbusad

Lõpetasin just oma sigurikohvi, juustu-kurgi-wrapi ja banaani ning mul on üks nendest mõnusatest pikkadest hommikutest enne tööleminekut. Banaanidest muuseas nii palju, et ükspäev teatas töökaaslane mulle irvitades: "Käisin täna hommikul poes, nägin banaane ja hakkasin naerma, sest sina tulid meelde. Ja ma pidin sulle banaane ostma." 

Ning ta söötis mind sel päeval banaanidega.  

Sügisene Viljandi on nii ilus. Ma veedan oma päevad kohvikutes "Gone Girli" lugedes ja ringi jalutades.

Jalad

Sõbrad

Mäed

Käisime eile käsipalli vaatamas. See on spordiala, millest ma enne üldse mitte midagi ei teadnud. Ei tundunud ka väga huvitav, aga elus peab uusi asju proovima... Ja täitsa okei oli. Viljandi Minski vastu. Kahjuks Viljandi kaotas, aga ikkagi oli kena neile kaasa elada ja Minskile "koba!" karjuda.

Pärast läksime baari istuma. Mõtlesime, et tuleb vaikne pühapäevaõhtu, aga ootamatult sadasid sisse paar inimest Lõuna-Aafrika Vabariigist ja natuke hiljem paar iirlast, nii et sellest sai täielik rahvaste paabel ja täielik möll. Neil oli nii võrratu aktsent, nii afrikaansi oma kui iiri oma.

"Issand kuidaks tahaks neilt küsida: "If you're from Africa, why are you white?"" ohkasin töökaaslasele. "Aga ma ei usu, et nad on "Mean Girlsi" näinud. Nad ei saaks sellest aru. Sellest tuleks skandaal."

Nad ütlesid, et me oleme esimesed eestlased, keda nad olid näinud naeratamas. Sellal kui kõik teised suitsul olid, lipsasin mina ühe lõuna-aafriklase juurde, kes tegutses relvakaubanduses insenerina, ja küsisin temalt, kas ta südametunnistus teda ei piina, kui ta aitab relvu toota. Vestlus läks väga kiiresti väga diibiks ja lõppes maailma üldise majandusliku olukorra juures.

Üks teine tüüp jutustas meile, kuidas tema ja ta naine ei tahtnud lapsi, aga naine jäi ikkagi rasedaks - "Võimatu!" - ning nad otsustasid vastu võtta, mis jumal saatis. Siis oli mees öelnud, et ainult ühte last ta kohe kindlasti ei saa, sest tollest kasvaks egoist, ja nii tuli üks veel.

"Ja nüüd on kõik. Meil on kaks alla kolme aastast ja nüüd on kohe kindlasti kõik!" lajatas mees, suur, alati naeratav ja uskumatult jutukas mees, oma kokteiliga vastu letti.

"Räägi oma lastele ka kindlasti seda lugu," soovitasin ma. "Õhtujutuks."

Ta tegi suured ehmunud silmad.

Jah, vahva oli.