Kaks kardinaalselt erinevat filmi

Tegin endale laupäeval filmipäeva. Kui ma juba kuskile eraldi sõidan, et kinno minna, siis vaatan alati ära kaks filmi. Seekord kaks täiesti erinevat: romantiline komöödia "Teistega voodis" ja action-film "Sicario".

Kumbki ei meeldinud mulle just väga. "Teistega voodis" ("Sleeping with Other People") jutustas loo mehest ja naisest, kes kunagi magasid üksteisega, siis ei näinud teineteist palju aastaid. Kui nad uuesti kokku põrkasid, oli mõlemal suhetest natuke väändunud arusaam. Mees (Jason Sudeikis) ei suuda pühenduda ja petab kõiki oma naisi, naine (Alison Brie) suudab juba aastaid mõelda ainult ühest mehest, kellel kahjuks naine olemas ja kes teda sellest hoolimata vabaks ei lase. Nad otsustavad üksteisega mitte magada, vaid hakata sõpradeks ja ka üksteist armuasjades nõustada.

Kuskilt pealkirjast jäi mulle meelde, et seda tituleeriti "ebastandardseks romantiliseks komöödiaks". Noh, ma ei tea. Minu meelest oli päris standardne. Päris tavaline, nagu nad kõik on - ja mina olen ekspert, sest ma vaatan nad kõik ära. 

Mulle meeldis Jason Sudeikis. Ta on sümpaatne. Aga mulle meeldivad kõik endised ja praegused SNL-i näitlejad. Nad tunduvad suurel ekraanil nii kodused. Naispeategelane, Alison Brie, mulle väga korda ei läinud. Ta tuletab natuke Amanda Seyfriedi meelde. Ja lõpp tõesti ei olnud kuigi üllatav. Oleks peaaegu olnud, mingil hetkel juba tundus, et tuleb originaalne lõpp, aga siiski mitte.

Filmis oli ka üks täitsa armas hetk. Peategelased lamasid kõrvuti voodil ja naine küsis: "Kas me oleme üksteisesse armunud?"

Jason Sudeikis noogutas. 

"Mida me siis teeme?" küsis naine. Jason Sudeikis raputas pead, endal pisarad silmis. "Mitte midagi. Ma armastan sind vaikselt."

See oli selline hästi ilus stseen.

Teine film, "Sicario", rääkis mehhiko narkojõukudest ja FBI agentidest, kes neid vahele püüavad võtta. Peaosas Emily Blunt, kelle pärast ma seda vaatama läksingi. Ta on päris võimas. Mulle meeldib, kuidas ta pärast "Saatan kannab Pradat" Emily-osa teeb nüüd peaosi Hollywoodi suurfilmides. 

Ja mul tuli alles poole filmi peal meelde, et ta on ju tegelikult britt, sest tegevus toimus USA-s... või õieti Mehhikos. Ainult ühel pingelisel hetkel päris filmi lõpus kajas ühes fraasis Emily briti aktsenti läbi, sest ta elas vist olukorda nii sisse, et ei suutnud aktsendile keskenduda.

Hoidke alt, siit ma tulen!

Üldiselt oli suur osa filmi minu jaoks liiga aeglane. Vahepeal ei saanud ega saanud tegevus tuure üles. Emily Blunt pidi olema professionaalne naine, oma alal tipus, aga suurema osa ajast ta veetis lihtsalt auto tagaistmel või kellegi kannul lonkides ja tegevust jälgides. Tal ei olnud seal karmide meeste seltskonnas suurt midagi teha. 

Benicio del Toro tegi väga hea rolli. Mul läks tükk aega, enne kui ma üldse aru sain, et see tema oli, aga alles siis kui sain, hakkas mulle ta tegelane huvi pakkuma. 

Ja nüüd ma lähen parem teatrisse.