Väljas on meeletult külm, aga nii ilus. Kõndisime töökaaslasega eile öösel koju ja läksime meie linna jõulukuusest mööda.
"See on imeline! Nii ilus!" ütlesin ma.
"Rakveres on parem," kohmas töökaaslane.
Siis hakkas ta loetlema kõiki neid linnasid, kus olevat ilusamad jõulukuused, mille vastu meie mannetu ei saavat. Ma pole ühegi teise linna oma näinud, sest ma ei näe uudiseid, sest mul pole telekat... aga Tartu oma vaataks küll hea meelega üle. Niipalju kui ma Tartusse olen sattunud, ei satu ma Raekoja platsi.
Tööl kütame kogu aeg kaminaid, et soojem oleks. Ja endal on ka kodus praegu küte põhjas. Mis tuletab mulle meelde, ma pean veenäidud ära saatma.
Hingata on jälle rahulik ja hea, sest minu kõige kallima inimesega on kõik jälle korras.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar