Istusime emaga restoranis, talle toodi kohv ja kohvi kõrvale kompvek.
"Tahad seda endale?" küsis ta. Ma ei tahtnud.
Ta keerutas natuke aega seda sõrmede vahel ja ütles mõtlikult: "See on vist komm."
Ma olin Sherlocki läbinägelikkusest nii vaimustatud, et itsitasin kõigest paar minutit.
"Mis on?" vihastas ema. "See oleks võinud ka koor olla. Nii, et teed selle lahti ja siit tuleb koor välja."
Ah, ma lihtsalt kade.
Enda teemal niipalju, et lõikasin ükspäev endal juukseid. Õhtul istusin voodis, närisin nätsu ja seda suust välja võttes mõtlesin tuimalt, et ära pilla seda juustesse, ära pilla seda...
Ma pillasin selle juustesse ja pidin veel hea salgu maha võtma. Topelt ei kärise...
Mariliga (me ikka kinosõbrad!) vaatasime üle Näljamängud. Jättis mu natuke külmemaks kui eelmised ja tundus liiga pikk ka. Näljamängude viimane raamat oli nagunii kogu sarja kõige kehvem ja raamatu lõppu ma konkreetselt vihkasin, nii et ega ma sellest filmist mingit meistriteost oodanudki. Kuigi ta ei olnud halb, vaid täitsa vaadatav. Lihtsalt liiga pikk ja venitatud. Nad oleksid võinud vabalt kolmanda ja neljanda osa kokku panna ning ühe hoogsama filmi teha.
Elizabeth Banks ja Woody Harrelson olid head. Ja Gale'i osatäitja Liam Hemsworth on nunnu. Ma ei taipa kogu seda Peeta-teemat üldse, ta pole minu jaoks üldse mingi teema, see tegelane oleks võinud ära surra ja ma oleks rahul olnud. Kui raamatus veel oli Peeta suht okei, siis filmis ei tule ta üldse esile.
Kui mul poleks täna ema külas käinud, oleksin vist terve päeva voodis veetnud. Reede-laupäev olin tööl, kaks megapikka ja kiiret päeva. Olin hommikul nagu surnud laip, ent ajasin end siiski üles, koristasin kodu ära ja kaunistasin jõuludeks. Alati on hea, kui keegi sul külas käib, sest sa oled sunnitud enne seda koristama!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar