Ma lükkasin täna äratuskella oma neli korda edasi, nii et nüüd pole jäänud erilist hommikust tšillimisaega, mida ma nii armastan. Aga no väikse blogi jõuab ikka ära kirjutada.
Jalutasin eile öösel läbi lumise linna koju ja mõtlesin, et küll see on ikka ilus linnake. Sadas vaikset lund ja mul oli hea tuju, sest eile oli esmaspäeva kohta ikka väga kiire päev. No reede materjal. Ma jõudsin isegi süüa ainult ühe korra! mis pole sugugi minu moodi.
Lisaks olid kõik heas jõulueelses meeleolus, soovisid häid pühi ja viskasid igast suunast tippi, nii et mul jäi ainult üle ämbriga all seista ja kõik kokku korjata.
Ja ongi homme jõulud! Täiesti uskumatu. Kui sa kinke tegema ei pea nagu mina, siis võib tõesti see aeg kuidagi märkamatult ligi hiilida. Stressivabalt. Homme sõidan koju, kus kogu kamp ees ootab. Mul on neist aga ainult kahju, sest nad kaotavad mulle kõigis lauamängudes haledalt. Aga ma ei saa midagi teha, kui ma olen osav. Kohe kindlasti ei oska ma meelega kaotada. Hiljuti hankisime endale Aliase ja ma olen kõigil selja prügiseks teinud. Minu taktika igas mängus pole mitte keskenduda enda võidule, vaid konkurentide vaimsele mahategemisele ja segamisele. Minu meelest on teistele vahele segamine üldse Aliase point!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar