Ma püüan viimasel ajal järgida sellist reeglit nagu "Kui see võtab vähem kui kaks minutit, tee see lihtsalt ära."
See aitab nähtavasti sul, noh, asjad ära teha, selle asemel, et lõputult oma peas tõmmelda, et peaks selle ära tegema...aga ei viiitsiii...Sest see kulutab palju rohkem su energiat kui asja ärategemine. Ja on isegi juhtunud, et ma teen ära midagi, mis tegelikult võtab kolm või isegi viis minutit! Nonoh.
Niisiis ma tegin hetk tagasi blogimises väikse pausi, et nõud ära pesta ja kuiv pesu kappi panna.
Käisin täna töökaaslasega bowlingut mängimas. Kutsusime ka ühte teist töökaaslast, kes on kõigi lemmik ja alati väike päikesekiir, aga tal oli midagi ees. Päeval põrkasin päikesekiirega raamatukogus kokku. Õhtul, kui hakkasin bowlingusse minema, jalutas ta just minu maja eest mööda, et oma värgile minna, mis juhtumisi asus samas suunas, kus meie bowling - päikesekiir kõndis usinalt vales suunas. Läksime siis osa teed koos ja naersime, et raudselt põrkame veel tagasiteel ka kokku. Nii väike linn lihtsalt!
Kuigi edasi minnes ta enam nii väike ei tundunudki. Ma nägin mingit uut linnaosa, kuhu ma jalagagi polnud sattunud. Ikka on nii, et kui käid külas sellises maalilises linnakeses, siis tahad ikka kõikjale jõuda ja kõike näha - aga kui seal päriselt elad, käid ainult trajektooril töö-kodu-kesklinn.
Igatahes see magalarajoon oma suurte paneelmajadega ei lõppenudki otsa ning ma muutusin päris närviliseks, sest tuul oli niii külm ja mu mütsist polnud vähimatki kasu.
"Millal bowling juba tuleb?" vingusin ma. "Kas siin?"
"Ei, see on kool."
"Miks nad pidid selle kuhugi maailma otsa ehitama?"
Lõpuks jõudsime kohale ja päris okei oli. Noh, ma suht koba ja kogu aeg kaotasin, aga ma mängin alles teist korda elus ka.
Pärast tegime veel paar raundi piljardit. Seal kaotasin ma veel rängemalt, mis on imelik, arvestades kõiki neid tunde, mis ma minipiljardi juures veetnud olen. Päris piljardit puutun samuti alles teist korda elus ja ausalt, seal on kõik liiga suur, kui juba miniversiooniga harjunud oled. Liiga suured kiid - peaaegu minupikkused - liiga suur mängulaud, mitte kuskilt ei saa ligi. Minipiljard on ikka parim.
Muuseas Tiinaga tegime oma aastavahetusplaanid ära! Ta tuleb siia, minu juurde. Heeeeeeeeei, see saab lõbus õhtu olema, ja ma ei kavatse end sugugi lasta segada sellest, et järgmisel päeval tööl olen.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar