Käisin just valimas ja verd andmas. Valisin ühte naist ja minu arust võiks kõik sama teha. Noh, naised vähemalt.
Verekeskuses oli päris suur järjekord, mida ma polnud oodanud. Nad ütlesid, et terve nädal on olnud. Nad olid vist hiljuti üleskutse avaldanud, et verd on vaja, ja kõik kappasid kohale. Mina seda kuulnud ei olnud, vaid läksin niisama, mõtte ajel. (Naljakas oli, et kui ma vere ära andsin, oli seal täiesti tühi, mitte kedagi ootamas. Täpselt nagu teed ületades, kus sa võid viis minti oodata, et autodesse vahe tekiks, ja kui tekib, siis pole enam ühtegi autot, ja kui sa oleksid sinna natuke hiljem sattunud, poleks üldse ootama pidanud.)
Millegipärast olin alati arvanud, et minult ei võetaks verd vastu. Et võib-olla on rauatase liiga madal või veresuhkur liiga kõrge või mida iganes. Aga samas proovida võib alati, kaotada pole ju midagi - kui võetakse, on superhea, sest sellest on kellelegi kasu, enda tervisele mõjub see hästi, ning kui ei võeta - saad teada, mis sul tervisega viga on, ja seda parandada. (Ilmselgelt ei tasu minna, kui sa tead, et sul HIV või diabeet on.) Igatahes selgus, et kõik oli väga hästi, hemoglobiinitase näiteks 131. Mis jutt see nüüd lihast ja rauast oligi? :D Korduvalt, kolm või neli korda päriti, kas ma hiljuti söönud olin, ja kas ikka tugevalt. Kui nad enne mingeid teste tegid, siis ühes plaadikeses tõmbus mu veri tükki. Küsisin ruttu, kas see on normaalne (ma suren!!), ja õde naeratas, et see näitab veretüüpi, ja kui niimoodi tükki tõmbab, on B negatiivne. (Negatiivset tüüpi neil parajasti vaja läkski.) Lisaks põhjaliku küsimustiku täitmist küsiti ka suusõnal üle, oled sa hiljuti arstil käinud, opid, allergiad, muu sarnane. Õde ei tahtnud uskuda, et ma pole mitu aastat arsti külastanudki, kui välja arvata hambaarst. Aga see on ju normaalne? See on ju hea, kui pole põhjust arste pidi joosta. Kui ma end halvasti tunnen, magan välja, ja järgmiseks päevaks on tavaliselt üle.
Protseduur ise oli täiesti valutu, ainult naljakas tunne oli näha oma verd mingisse kotikesse voolamas. Hästi tume oli see ka. Veeniveri pidigi tumedam olema.
Lõpuks sai endale midagi meeldivat välja valida. Ma võtsin purgi mett. Ja side mu käel näeb nii äge välja, ma olen nagu sõjasangar.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar