See oli nagu parim raamat. Kindlasti parim, mida ma sel aastal lugenud olen. Mihkel Mutt on mulle alati meeldinud, juba alates "Näärivanast" ja "Hiirtest tuules" ja "Keerukujust", aga "Kooparahvas" ületas kõik. Raamatu tegevus algab sügaval vene ajal ja jõuab tänapäeva välja. Teema, mida ma olen palju lugenud. Kommarid ja eestimeelsed, kes kuidas käitus ja milleks. Kes tol ajal nõustusid parteisse astuma, said tihtipeale palju paremaid ametikohti ja tutvusi. Elu tahab ju elamist. Eesti aja saabumisega olid siis need tõeliselt eestimeelsed natuke segaduses. Seda olid nad ju tahtnud, aga kas see Eesti Vabariik niisugune siis oligi? Praktiline elu tuli peale ja kõiksugused aated muutusid teisejärguliseks. Saatuse irooniana said uue korra ajal tihti väga hästi hakkama ka venemeelsed, kes lihtsalt kohanesid paremini.
Kui ma guugeldasin, sain teada, et lugu oli päris tõsieluline, et kõikidel põhitegelastel olid prototüübid, keda mina mõistagi ära ei tundnud, sest ma olen liiga noor. Põhikoht, kus kogu kamp oli alati koos istunud ja filosofeerinud, "Koobas", oli nähtavasti Kuku klubi.
Kokku oli "Kooparahvas" natuke irooniline ja natuke naljakas ja natuke kurb ka. Mulle läks väga korda ja väga meeldis ka.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar