 |
| Viimane krõõp, mille emale voodisse tegin, uhke ja õudne üheskoos. Ema ei saanud pärast tükk aega magama jääda, ma ei teagi, kas õudusest või naerust |
 |
| Arrrrrmastan toomingate lõhna |
 |
| Uku autogramm... aga käsi pole minu oma |
 |
| Pane keel suhu tagasi, tuul viib sokid ära! |
Mu veri koosneb praegu arvatavasti kümne protsendi ulatuses rabarberist. Näksisin seda niisama, tegin koogiks, kisselliks ning panin ülejäänu suhkruga sügavkülma. Seal on neil hea turvaline, mitte keegi peale minu ei lähe neid sealt võtma, sest mitte keegi ei fänna rabarberit. Puhake rahus, mu kullakesed.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar