*

Kui oli kuum, meeldis mulle see igaõhtune äike. Meeldisid päevitunud jalad ja võimalus päikseprille kanda. Mul polnud isegi selle vastu midagi, et endale muudkui külma kompressi teha. Ma magasin, aken pärani lahti ja külmakott kaisus.

See-eest, kui läheb külmaks, on millegipärast jälle mõnus teksad jalga tõmmata ja endale meiki teha. Kuumaga pole kellelgi viitsimist meikida, aga nii kui jahedaks läheb, millegipärast küll.

Kui meil telekas katki läks, oli algul nii imelik. Me hakkasime emaga üksteisega rääkima. Ma sain temast nii palju huvitavaid asju teada, näiteks ta töökoha ja neiupõlvenime. Hahaa, lapsed ta töö juures on nii naljakad. Kõnnime me näiteks mööda ja ema märkab lasteaia sirelipõõsas tuttavaid nägusid ning hüüab tere.

"Tädi Reet märkas meid!" kostab kõva nördinud lapsehäälega.

Sirelipõõsad olid alati parim koht onni tegemiseks.

Üks teine kord jälle lasteaiast mööda jalutades tuli üks ta rühma poiss jooksuga, nägu lai nagu täiskuu ja üleni naeratust täis: "Tädi Reet, kuidas sina siia said?" Ning ükskord, kui ta oma vahetuse algul tööle jõudis, ütles üks laps talle: "Aitäh, et sa tulid. Ma tahan sulle kalli teha."

Kas ei sulata mitte südant seest?