Iti magas juba teist ööd väga pikalt järjest. Tegelikult kella kolme ajal võtsin ta ise üles ja rinnale, sest mu rinnad hakkasid juba valutama. Ja lapse pärast ka, tahan, et ta ikka ilusti juurde võtaks. Nädalaga oleks hea sünnikaalu tagasi saada, temal saab homme nädal ja umbes-täpselt vist jõuab sinna ilusa numbrini ka. Vahepeal oli see kaalutõus liiga väike ja ka haiglast kirjutati meid kolmandal päeval välja pisut pika hambaga, kuna ta kaalukaotus oli täpselt piiri peal, natuke liiga suur, et muretult koju saada. Aga ma ütlesin neile, et ma tean, mul tuleb kohe-kohe pärispiim rindadesse, ja järgmiseks hommikuks tuligi. Ja piimapuudust pole karta, pigem pean pidevalt rinnapatju vahetama, sest jooksen nagu mahlakask.
Muutsin nüüd seda, et enam ei võta Itil ise nibu suust ära, kui minu arvates on juba küllalt aega söödud või kui tahan teda teise rinna peale panna - sest ta tegelikult tihti ei hakanud teisest rinnast enam sööma ja keeras selle peale lihtsalt spatti. Ja siis jäi esimesest rinnast ka maksimaalselt kätte saamata. Nüüd lasen tal täiesti ise reguleerida ja ta saab rinnal olla nii kaua, kuni ise nibu suust laseb, olgu see või tund aega järjest. Ja kohe esimese päevaga nii tehes tuli tal 100 grammi juurde.
On aga lausa ime, mis paar hästi magatud ööd inimesega teevad. Ma tunnen end jälle täiesti terve, reipa ja rõõmsana. Mees oli ka täna palju paremas tujus ning kui korra üksteise peale nähvasime, siis ruttu vabandasime ka mõlemad - muidu eelnevatel päevadel ikka neid nähvamisi kippus kogunema. Inimesed ei ole enda parim versioon, kui nad ei ole mitu ööd maganud.
Täna on plaan, et ma lähen jälle magamistuppa magama, diivan aga jääb toitmisvalmis ning kui Iti ärkab, lähen toidan teda seal ja vaatan telekat nagu iga öö. Iti häll on eestoas ja sinna see jääbki, et Kaurike ikka ilusti magada saaks. Loodame, et meil veab ja Iti jääbki pikki öid magama!
Käisime Itiga täna lausa pikal jalutuskäigul, lugesin väljas oma Ekspressi ka. Pisibeebiga on ikka väga mugav jalutada, tema tudub ja sina võid teha, mis tahad. Poisid olid sel ajal mehe sõbra lapse sünnipäeval. Meie kodu-Rimis see kassiir, kes tavaliselt Kauri megalt nunnutab, õnnitles mind nüüd uue beebi puhul. Ütles, et ta oli aru saanud küll, et ootan last, aga mitte sugugi, et juba nii lõpusirgel. Küsis beebi sugu ja sünnikaalu, ütles, et suur laps :D (Iti oli 3380g.) Ja küsis, kuidas mu kaalutõus oli ja kuidas vennake õe vastu on võtnud, ja ütles, et ma hästi tubli, et juba ringi jalutan. Ta on hästi armas vanem naine, aga suur lobiseja, ja tekitab alati kassasse järjekordi. Minu taga ka oli juba summ inimesi kogunenud ja ma tundsin, et minust järgmist meest ei huvitanud mu rasedusaegne kaalutõus, vaid ta tahtnuks juba hirmsasti maksta :D
Aga tore on poes kiita saada, pole midagi öelda.
Beebide puhul on lahe veel see, kuidas sa võid elada oma elu ja teha müra ja kära, ilma et nad unest ärkaks. Täna lasin Iti magamise ajal käsitolmuimejaga ringi ja kui midagi, siis see muutis ta une vaid sügavamaks. Aga hetk tagasi läksin magava beebi hälli juurde ja seisatasin korraks. Sekundi pärast avas ta ainult ühe oma silma, minupoolse. See oli ausalt öelda sutsu õudne. Vaatas mulle otsa, pani silma tagasi kinni ja magas edasi. Kuidas ta küll sellise asja kohe ära tajus? Mul on mingi teooria, et beebid tajuvad, kui nende lähedal hiilitakse, ja see äratab neid. Aga kõvasti toimetajad tekitavad neis turvatunnet.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar