...nagu mees ükskord ütles.
Iti on tõepoolest praegu suur magaja. Üheksapäevaselt ta teeb ööpäevas ainult neid asju: magamine, söömine ja kakamine. Jumal, kuidas see laps kakab. Tillumähkmeid läheb meeletult. Õnneks kasutame veel varusid, mida meile sõbrad enda beebidest ülejäänud mähkmetest on jaganud.
Aga jällegi, vähemalt tead, et lapsel süsteem käib läbi. Ta kaal täna oli juba 3500 grammi, võtab ilusti juurde. Sööb hästi, aga vahepeal vajub rinna peal liialt vara magama, siis vaja teda peibutada ja meelitada edasi sööma, et emme rinnad ei lõhkeks. Piima tuleb mul väga kenasti. Kõndisin eile peale dušši ringi ja tegin neile õhuvanni, ja kui korraks kummardasin, hakkasin piima jooksma, nagu kasest mahla jookseks.
Mitu korda olen ka ise siiski Itit virgutanud ja üles sööma võtnud.
Kuigivõrd ei kurda ta, niikaua kuni ta vajadused on täidetud. Eriti öösel saavad ta vajadused eriti ruttu täidetud, kuna ma ei taha, et Kaur beebi nutu peale ärkaks. Ärkab Kaur, ärkab kohe ka issi. Mitu hommikut on olnud, et Iti ärkab kell kuus ja küsib süüa, aga jõuab enne rinnale saamist juba piisavalt kurta, et Kaur ärkaks. Siis on vaene mees megaunine, sest talle kell kuus ärgata ei meeldi.
Mina aga teen tihti hommikul peale poiste ettetuppa minemist veel tunnise une magamistoas, kui Itil kõht täis ja ta uuesti magama pandud. Aitab lünklikku ööd tasandada.
Üldiselt ööd on pigem kenad. Esimese osa ööst magan magamistoas mugavas voodis. Siis, kui Iti eestoas häält teeb, mis ideaalsel juhul on alles kell kolm, kolin oma voodiriietega diivanile ja peale tema toitmist jään ise ka sinna. Öösel kaks korda tõusta on täitsa hea skoor. Üks-kaks korda öösel tuleb kakapepul mähet ka vahetada ning kahe rinna peale sööb ta tund kuni poolteist, nii et parajalt unine olen hommikuks siiski. Mulle lamades imetada ei meeldi, nii et teen seda alati süles, istudes diivanil ja vaadates Netflixi. Pahatihti siis endal silm kipub looja vajuma ja pea rinnale.
Aga toitmiskordade pikkused lähevad ise varsti lühemaks, mida efektiivsemaks laps söömises muutub. Mäletan, kuidas lõpus Kaur sõi ühest rinnast viis minutit ja tehtud.
Ahjaa, Iti tegelikult kõhutab ka mitu korda päevas, teeb trenni. Ta ei kurda selle üle eriti, vaid võtab rahulikult. Kaurile algul üldse kõhutada ei meeldinud ja lugesime sekundeid, et midagigi kirja saada.
Itil on uurivad tumesinised silmad ja nendel harvadel kordadel, mil ta on praegu üleval ilma samal ajal söömata, vaatab ta meid mõtlikult. Ootame juba esimesi naeratusi!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar