Mees läks keset päeva viieks minutiks magamistuppa lesima, enne kui Kauriga välja pidi minema. Mina toitsin Itit ja see teeb, eriti siis, kui ta rinnaga lõpule hakkab jõudma, mind alati uniseks. Tihtipeale endal ka seal diivanil istudes silmad vajuvad kinni. Kui beebi sööb, siis mulle tekitab see oksütotsiini, mis muudab rahulolevaks ja ka uniseks.
Niisiis panin Iti lesima ja läksin lipsasin mehele kaissu, sest kaisuaega me just eriti palju ei saa. Kaur tipas ka mulle järele, et oot, kuhu kõik lähevad, aga siis leidis ikka, et elutoas on huvitavam. Meie siis kaisutasime ja kudrutasime seal, kusjuures mees lõhnas meeldivalt suitsuselt, sest oli just aasta esimesel grillil käinud. Korraga kuulsime elutoast äraandvat ähkimist - Kaur kakas. Sealjuures lehitses ta endiselt edasi minu äraloetud Ekspressi, mille talle põrandale olin jätnud. See oli nii naljakas, nagu mees muiste potil, võtab mõnuga ja loeb lehte. Hakkasime mõlemad itsitama ja romantiline meeleolu jäi järgmist korda ootama.
Eile käisin õhtul veel Itiga jalutamas ja poes, kui Kaur juba magama oli pandud. Itiga praegu hea lihtne jalutada, võib minna igal ajal, kui ta vaid ainult toidetud on. Enamasti uinub ta kohe ja teeb üpris vähe häält kogu jalutuskäigu.
Kauril aga on oma lemmikud kassapidajad nii kodu-Selveris kui Rimis, kes teda iga kord nunnutavad. Eile maksin oma ostud ära, kui Selveri kassapidaja mu ära tundis ja küsis vene keeles, kuhu ma tema kullakese olen jätnud. Ütlesin, et magab kodus.
Vahva Kaur, keda igatsetakse :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar