Olin kaks päeva järjest suure ööni tööl, sellest hoolimata olin kohe nõus, kui sõbranna ütles, et lähme pühapäeva hommikul ujuma - Viljandis on ujula täiesti olemas. Mõtlesin, et magan pärast järele.
Sõbranna helistaski varahommikul.
"Yoloswag," võtsin telefoni poole une pealt vastu.
"Saame 9:25 ujula ees kokku," ütles sõbranna. Ütlesin jah ja tukkusin tsipa edasi. Vähemalt minu meelest ütles sõbranna "ujula ees". Tegelikult ütles ta "Maxima ees". Ma elan Maxima lähedal ning see oleks olnud superduper kokkusaamiskoht. Mina aga kiirustasin veel, hing paelaga kaelas, poole kümneks ujula ette. Keda ei olnud, oli sõbranna.
Sõbranna irvitas telefonis ja hakkas omakorda Maxima eest tulema, jättes mind oktoobrihommikusse ootama ja hulgaliselt whatsappi sõnumeid saatma, mis on alati hea viis aja veetmiseks, isegi kui sul parasjagu wifit pole. Need jõuavad kohale hiljem, nagu väiksed valged kirjatuvid. Ping! sõnum Anne-Mailt. Vähemalt minu meelest ei saa olla suuremat rõõmu.
Sõbranna sprintis kohale rekordajaga, kümme minutit kiiremini, kui mina olin Maxima juurest tulnud. Ja ma kõnnin ka päris kiiresti.
Ujula oli väga sümpaatne. Ujumistund maksab kaks viiskümmend, kõik on puhas ja ilus ning kõlaritest tuli dramaatilist lõunamaist muusikat. Ma olen tõesti hakanud paremini ujuma kui varem. Mul on täielik foobia, ma ei saa kunagi ujuda seal, kus ma tean, et jalad põhja ei ulatu, aga seekord sain sellest üle ja ujusin terved basseinipikkused: sinna kõhuli, tagasi selili. Seliliujumine on nagu puhkus. Ainult radade nimed mõnitasid mind. Kõigepealt ujusin esimeses, sellal kui sõbranna läks kõige lõppu. "Lasterada," irvitasin. Kuni ujusin lõppu ja nägin, et seal oligi silt "Lasterada". Vahetasin ja läksin teisele rajale. Seal lõpus oli silt "Aeglane rada". Mida kuradit, vihastasin.
Kahekümne viiest minutist meile täiesti piisas, siis oli sees juba mõnus väsimus. Sõbranna tahab võtta harjumuseks ujumas käimise. Ta teeb seda enne või pärast jõusaalitrenni. Kui me hommikul lahku läksime, läks tema edasi jõukasse, et seal tund kuni kaks veel ragistada, sellal kui mina olin piisavalt väsinud juba ujumisest. Ma ei tea, kust ta oma energia võtab, aga see on natuke imelik. Ta võib samamoodi kella kaheni tööl olla, aga ärkab näiteks kell seitse ja läheb hommikul trenni.
Veits kade olen. Kuigi minu meelest pole lisatrenni meie töö juures üldse vaja. See on nii füüsiline. Ja ma olen oma kehaga rohkem rahul, kui kunagi varem. Mul on nüüd lihased. Minu jaoks oleks mingit sporti juurde teha juba ülekoormus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar