Tartus oli nii tore! Me ei lasknud end üldse segada vihmast, mida Viljandis terve päev sadas, ja külmast, mis Tartus oli. Need kevadpäevad on tõesti midagi erilist, see õhkkond, mis seal on...
Bussilt maha saanud, läksime vaatasime natuke Tudengiekstreemi, mis oli tõesti päris ekstreemne. Osalejatele kallati pärast mingist torust ülesronimist mõnuga külma Emajõe vett kaela. Tantsisime Villemiga ja läksime natukeseks Wernerisse sooja. Chai Latte soojendab ikka üles. Siis suundusime luuleõhtule Laulupeomuuseumisse.
Päris huvitav oli. Inimesed on nii loomingulised. Päikesekiir oli üks parimaid deklameerijaid, sest ta oli nii ilmekas ja rahulik ega kiirustanud kuhugi. Ja üritusega, kus pakutakse teed, kohvi ja küpsiseid, olen ma iga kell rahul.
Kohtasin ka üht tuttavat. Mina elan Viljandis ja tema Tallinnas, aga kokku juhtume alati Tartus.
Pärast vaheaega pidime luuleõhtult ära minema, sest meie auto läks - saime sõpradega tagasi Viljandisse. Bussijaamas neid oodates laulsime kahehäälselt ära terve Uncle Crackeri "Follow Me", sest miks mitte. Ja et kõrval mingid lapsed suitsetasid, läks Päikesekiir neile ütlema, et jou jou jou, noored, miks suitsetate? See pole üldse kena!
Mul jäi suu lahti. Ma ei tuleks iial selle pealegi, et kedagi niimoodi manitsema minna, kuigi tegelikult ju tuleks.
Üldiselt on elu praegu väga ilus. Kevad ja vihm...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar