Otsisin juba tükimat aega endale uut käekotti. Ahjaa, seda ma ka oma vabal päeval tegin, nüüd tuleb meelde. Lõpuks olin ma nii väsinud ja pahur, sest olin mitu kaubanduskeskust läbi käinud, aga leidnud mitte midagi endale sobivas hinnaklassis.
Laupäeviti paneme me tööl natuke varem kinni, nii et mul oli aega. Suundusin uuesti Viru keskusesse ja ütlesin endale, et seekord ma siit ilma kotita ei lahku. Tõstsin oma ülemist hinnapiiri päris kõvasti ja läksin vaatasin uuesti kotte, mis mulle eelmine kord olid meeldinud. Nüüd need mulle enam ei meeldinud. Kohe, kui ma hakkasin neid tõsiselt kaaluma, ei meeldinud mulle enam nende kuju või materjal või väikeste taskute puudumine. Üks kott River Islandis oli peaaegu täiuslik, aga tal oli raudlukk, ja juba poes seda edasi-tagasi tõmmates oli aru saada, et see läheb varsti katki. Ei ole aega selliste asjadega jamada.
Reaalselt kümme minutit enne Viru keskuse sulgemist leidsin õige koti lõpuks Accessorize'ist. Ma ei käi seal poes kunagi ega osanud kahtlustada, et seal nii normaalseid asju võib leiduda. Lõpuks jäin kahtlema kahe koti vahel, mis olid täpselt üks ja seesama, välja arvatud värv. Üks oli klassikaline pruun ja teine selline tumeroheline. No mitte väga roheline, vaid selline tagasihoidlik. Kantav. Küsisin müüjalt nõu, olles enne otsustanud, et tema nõuande järgi ka talitan. Ma vihkan, kui keegi mult nõu küsib ja siis vastupidi talitab. Mida sa siis üldse küsisid?
Müüja oli üliarmas ja ütles, et pruun on natuke praktilisem, sest seda saab rohkemate asjadega kanda. Aga lisas kähku, et mõlemaid ostetakse. Lisaks tegi ta mulle kliendikaardi, millest ma oleksin igal juhul loobunud, kui ta ei oleks kohe juurde öelnud, et võidan kliendikaardi maksumusele vaatamata juba sellelt ostult rahas. Ma muidu püüan alati igasugu kliendikaartide tegemist vältida, sest need on tüütud ja suunavad su ostukäitumist sinna, kuhu sa muidu tingimata ise ei suunduks. Ma olen juba mitu aastat erinevate Maximate kõrval elanud, but you best believe, mul ei ole mingit Aitäh kaarti taskus. Nagu iuuu :D
Igatahes siin ta on, meeldivalt suur ja lopsakas:
 |
| Omg, ma pole juba päevi oma voodit ära teinud :( |
Rääkides kottidest, siis ülemus tõi meile töö juurde endatehtud muffineid. Kui muffinid söödud, raputasin kilekoti purudest puhtaks ja tahtsin selle oma kotti panna.
"Mida sa teed, ma tahtsin selle endale võtta," ütles ülemus naerma hakates. Ma juba hakkasin seda väikest kilekotti talle ulatama, kui sain aru, et ta teeb nalja.
Seepeale pidasin talle väikese loengu, et selliseid väikseid kotte pole kunagi mõtet ära visata, sest neid saab kordi ja kordi kasutada ning ei pea poes uut võtma. Mina tavaliselt ei kasuta neid, kui saan, sest kobar banaane või kaks apelsini ei vaja kotti, aga kui pean kasutama, siis kasutan nii kaua, kui need katki lähevad. Samuti neid paberist saiakeste-kotte.
Aga nüüd ma parem lähen ja maalin endale näo pähe, et tööle lipata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar