Ooh, mul on nii hullumeelne nädal seljataga. Kolm päeva tööl, üks vaba, kolm jälle tööl. Aga samas, see üks päev, mis siis vaba on, sellega sa tõesti teed midagi. Sul ei ole aega mökutada, vaid pead end üles ajama ja asjad tehtud saama.
Näiteks sel vabal neljapäeval ma sõin kõigepealt Tiinaga hommikust, sest ta oli minu juures ööseks, siis koristasin kodu ja pesin pesu, käisin raamatukogus, sellel tasuta arhitektuuriloengul ning õhtul veel kinos. See oli kindla peale üks aktiivne päev, ja järgmisel päeval tööle läksin hea tujuga.
 |
| Püüan leida viisi, kuidas seda pilti jutuga siduda, aga see on võimatu. Tegelikult lihtsalt tahtsin selle foto üles littida:D |
Sellele vastukaaluks täna, mil mul on vaba nii tänane kui homne, ma olen suht tšillinud. Lükkan kõik tegemist vajavad asjad insta homsesse. Okei, vähemalt guugeldasin jälle, mida Tallinnas teha, ja avastasin, et Kumus näidatakse täna tasuta ühte itaalia filmi. Sellises kohas nagu Kumu auditoorium. Vähemalt ajasin end välja (need tuuled! Metsikud!) ja käisin siis juba ka raamatukogus ning söömas.
Film ise oli selline päris okei. Komöödia, mis rääkis ühest mehest ja naisest, kes otsivad varandust, mis on peidetud ühe surnud naisele kuulunud tooli sisse. Probleem on selles, et neid toole on päris kenake hulk ning kõik nad on müüdud eri inimestele. Ma harjusin umbes filmi lõpuks ära itaallaste kõnemaneeriga. Jumal, küll nad on valjud. Ja iga kord, kui nad järjekordset tooli üritasid kelleltki varastada või ära osta, pidin pead kinni hoidma, sest nad tingisid nii halvasti.
"Ära paku nii palju!" karjusin ma mõttes. "Nad saavad aru, et tool on sulle väärtuslik! Alusta madalamalt."
Kõige halvemad tingijad üldse :D
Filmi oli vaatamas suht vähe inimesi, millest oli kahju, sest seda teemat toetas lausa Itaalia saatkond ja puha. Nad peaksid seda rohkem reklaamima.
Muuseas avastasin alles täna, et Kumu ja Kadriorg asuvad vahetus naabruses. Ma olen Kumus käinud ja ma olen Kadriorus käinud nüüd tohhuijaa, aga olen neile alati lähenenud erinevast küljest ja mul polnud aimugi :D Reaalselt see oli minu jaoks selline üllatus.
Aa, ja muuseas, Kadriorust rääkides, kas pole tore kogu see asi meie uue presidendiga? Muidugi ei teadnud ka mina enne Kersti Kaljulaidist midagi (kes üldse teadis?), aga vähemalt ei ole tal mingit suurt räpast plekki renomeel. Ma olen lugenud mõnda arvamusavaldust temalt ja ta tundub suhteliselt normaalne. Lisaks on meil nüüd naispresident! Alati tervitatav selline asi :)
Nende eelmiste kandidaatidega oligi selline asi, et nendega lähemalt tutvudes tabas kerge nõutus: nagu väga ei tahtnud ühtegi neist presidendiks. Jõks tundus varem normaalne, nüüd presidendiralli ajal nagu megadouchebag, Kallasel on seljataga ikkagi see kümne miljoni lugu, millest ta kunagi lahti ei saa, Kaljuranda ei teinud minu jaoks kunagi talutavaks kandidaadiks vaid see, et ta naine on. Ta tundub nii selgrootu ja pehmeke ning kuidagi oma hoiakuta. Püüab kõigile meeldida.
Helmest ei hakka muidugi üldse rääkima. Ükspäev tegin emale sellega seoses hea tünga. Rääkisime telefonis presidendivalimistest ning ma ütlesin mõtlikult: "Helme oleks muidugi ka päris hea variant."
Kõigepealt oli torus kaks sekundit vaikust ja siis ema venitas: "Et siis nagu päriselt või?"
Selle peale saime mõlemad tükk aega naerda.
Igatahes ma reaalselt ei teadnud, et eksisteerib veel mingi variant, et keegi neist kandidaatidest ei saa presidendiks. Nad vist isegi ei arvestanud sellise võimalusega. Ja seekord läks siis nii. Peab mainima, et see tulemus, ehkki ootamatu, ja Kaljulaid kõigile senitundmatu, on lõppkokkuvõttes päris positiivne.
Kuigi mul on tõesti kahju, et Ilvese ametiaeg otsa sai. Ma olen vist ainus inimene, keda ma tean, kellele ta meeldib. Ta on väga tark ja selgete hoiakutega, mis minu omadega klapivad, ja promos Eestit nii palju. Ma jälgisin teda kunagi isegi Twitteris, ainult et ta säutsus nii palju, et ummistas mul terve infovoo ära, ning ma pidin ta eemaldama :D
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar