Blasé

Ärkasin eos vara, et Tartu sõita, pesin oma juuksed ära ning tšekkasin kinokavasid, ainult selleks, et avastada oma kurvastuseks: mitte midagi pole vaadata, kui sa just laps pole. Kõik normaalsete aegadega seansid on animafilmidele. Sa võid leida kolm erinevat seanssi ühele samale animafilmile ühel päeval: üks eesti keeles, üks inglise keeles, üks 3D.

Aga mitte midagi vaatamiseks, kui sa oled täiskasvanud inimene.

Eos pettunud, ohkasin ja läksid hoopis tagasi magama, kõige riietega ja puha. Eos blasé. 

Lõuna ajal ajasin end siiski üles, et Aita minna ja raamatut lugeda ning Whatsappida. Raamat on mingi suvaline, mille kogust leidsin:

Kirjutatud viiekümnendatel ning autor oli avaldamise ajal ainult kaheksateist. Raamat pole kuigi hea, aga mulle jäi tema eessõnast meelde fakt, et ta oli tollal Ameerikas ülipopulaarne ning viis massidesse tüdrukunime Courtney, mis enne oli olnud ainult vähekasutatav mehenimi.

Eos läheme tööl aina hullemaks. Eile näiteks oli väga tore ja kiire päev, aga nagu õhtul paar vaiksemat hetke tekkis, hakkasime Natiga lollitama.

"Kanna üks hambatikk maha," soovitas Nati, kui ma õhtul raamatut täitsin. Ma leidsin, et see on ülihea mõte ja riburada sündiski raamatusse mahakandmisi, nii et maa must.

Maha kanda:

üks hambatikk (klient tegi katki)

üks salfakas (kliendil kukkus maha ja Nati viis uue)

kolm jääkuubikut (Nati hooletuse tõttu sulasid üles)

Insta Nati kõiges süüdi.

Ise naersime seejuures nii, et mul hakkasid kõhulihased ja nägu valutama.

Üks mu ülemustest on juba konkreetselt meeleheitel. Mul on selline meeldiv omadus, et kui ma mingi nalja endale hambusse võtan, ei lase sellest enam eluilmas lahti. (Mõned peavad seda omadust ka tüütuks.)

Igatahes sellel ülemusel on üks neoonroheline müts, mida ta talv läbi on kandnud. Ma leidsin selle mütsi olevat ülinaljaka ja hakkasin teda igal sammul mõnitama. Küll ma peitsin seda mütsi ära, kui ta selle all leti peale jättis (Tavaline oli, et ta tuli alla ja röögatas: "Anne-Mai! Kus mu müts on??"), küll ma pühendasin sellele päeva laule: "Mu mütsil on kolm nurka", küll ma jätsin mütsi peale kirjakesi nagu: "Vabandust, aga see müts on nii ere, et riivab silmi. Kergesti võib nii juhtuda tööõnnetus."

Mõnikord joonistasin kassa juurde pildi rohelisest mütsist.

Jälgisin juba huviga, kas ta tõesti on nii enesekindel, et kannab seda mütsi edasi, seda enam, et mu eeskujust nakatusid ka teised ning maja kajas mütsijutust (aga see müts on tõesti väga ere).

Kui ma viimati kirjutasin raamatusse päeva mõttetera: "Las koerad hauguvad, karavan kannab oma mütsi ikka edasi," siis andis ülemus natukeseks ajaks alla ja hakkas oma mütsi alles autos pähe panema. Aga siis ma hakkasin mõnitama, et ta andis alla, ja nüüd ta kannab oma mütsi uhkelt edasi. Ainult mu kapi siseuksele ilmus selline kiri:

"See on päris andekas," ütlesin ma särades. "Ainult ma ei usu, et sellest mingit kasu on."