Zootropolis

Ma peaksin tõesti laskma teistel rohkem filme valida, sest teised teevad alati parema valiku kui ma ise. Kuigi enamasti käin üksi kinos, nii et siis pole kelleltki abi küsida.

Igatahes Marili valis animafilmi "Zootropolis", eesti keelde dubleeritud ja muud uhked värgendused lisaks. 

Kinos oli hulk lapsi ja meie. Ja ma võin siiralt öelda, et mulle see film väga meeldis ja naerda sai ka omajagu. Me Mariliga naersime julgelt rohkem kui lapsed.

Teema on utoopilises tulevikus, kus loomad elavad omavahel rahus ja keegi ei jahi kedagi. Igaüks võib olla, kes tahab. Jänku Judy tahab saada politseinikuks, aga kõik ütlevad talle, et ta ei saa sellega hakkama. "Saagige pekki!" ütleb jänku ja saab eos politseinikuks. 

Aga suht kõik teised politseinikud on suured kiskjad, jänkut ei võta keegi tõsiselt ning ühe päris kuriteo lahendamiseks peab ta kampa lööma hoopis kurikaelast rebasega, keda tänaval kohtas. Jänks ja rebane moodustavad meganummi duo ja rebane on selline mõnusalt sarmikas ning muutub loo arenedes üha siiramaks. Tal vist ei olegi lõppeks nii halb süda (spoiler!).

Loos oli üks hea tsitaat.

"Meil pole midagi karta peale hirmu."

"Ja karude. Karusid tuleks küll karta."

Selle koha peal lõime Mariliga üksteisele patsu, sest karu oli filmis sees! 

Ning veits oli filmis ka paralleele näiteks meil praegu valitseva pagulasteema ja sallimatusega, kui ühte loomagruppi taga hakati kiusama. Loomapopstaar Gazelle pidas südantliigutava kõne, kus ütles, et selline sallimatus ei kuulu tema Zootropolisse. Ta tuletas mulle selle koha peal natuke Lady Gagat meelde, sest Lady Gaga jutustab alati sallivusest.

Ma loodan, et pärismaailmas lähevad ka asjad niimoodi hästi nagu filmis (jälle spoiler!).