Ma jäin CD-de ajast kunagi kuidagi maha, sest siis, kui need popid olid, kuulasin mina alles kassette. Õigemini kõigepealt lindistasin neid raadiost ise ja siis kuulasin. Leidsin täna just posu neid vanu kassette ja nostalgia tuli peale. Ma ei kavatse neid ära visata, kuigi ma muidu kõik tarbetu kola ära viskan ja mälestustest asjade kujul suurt ei pea. Neist saab kunagi lausa uunikum ning mu lapsed peavad kuulama, kuidas ma neist heietan.
Mõned CD-d mul siiski olid, aga õige pea ilmusid MP3-mängijad ja ka CD-d kadusid moest. Keegi ostis CD ainult siis, kui tegemist oli tõesti tema suure lemmikartistiga, ja muu tõmmati netist.
Naljakal kombel olen ma nüüd, paari viimase aasta jooksul päris palju CD-sid hankinud, ja paljud on pärit teise ringi poest. Kahe naela eest, miks mitte? Seal on palju huvitavaid leide.
Tõenäoliselt kõige rohkem kuulatud: Michael Jacksoni suurimad hitid ja Lana "Born to Die" - mõlemad ostetud uuena. Lana on superduperhea. Ja Regina Spektori "Begin to Hope" on väga mahe.
Marilyn Mansoni parimate hittide kogu "Lest We Forget" on üks neist, mis mul juba kümme aastat olnud on ja mida on tõesti meeletult palju läbi kuulatud. "Holy Wood" on hangitud sekkarist, nagu ka Korni mõlemad.
Lady Gaga topeltplaat. Mul on Lady Gagaga selline lugu, et kui paljudele meeldib ta imago ja sõnumi pärast ning ta muusikat nimetavad paljud kehvapoolseks, siis mulle meeldib just muusika, sest see on klassikaliselt hea popp. Jah, natuke ajuvaba, aga väga meeldejääv ja rütmikas.
Justini "Justified" ostsin, sest sellelt plaadilt on pärit mu pikaaegne lemmiklugu "Cry Me a River". Ma jumaldasin seda lugu. Aga mul polnud seda plaati ning raadiost ei lastud seda mitte kunagi ja ma lihtsalt ei saanud seda kuskilt kuulata! Pidin passima teleka ees ja ootama, kas tuleb seda muusikavideot. (Ajad enne youtube'i, täiesti metsik.) Lõpuks tegi mu pinginaaber mulle Justini kasseti ja ma konkreetselt kuulasin "Cry Me a Riverit" tunde, keerasin pastakaga kasseti tagasi ja kuulasin uuesti.
Rihanna - meh.
Ainsad kaks eesti plaati, mis mul on, on HU? omad. HU? on parim. Mul oli ka Smilersi "Ainult armastusest", mis oli lihtsalt taevalik, aga olen suutnud selle kuhugi ära kaotada :(
Dido plaadi pealt kuulasin ainult kahte lugu: "Here with Me" ja "Hunter", sest teised on jamad.
Muse on ikka hea. Evanescence oli kuskil plaadipoes allahindlusega ja ma võtsin ta ära ning kuulasin ka paar korda, aga see bänd jääb siiski mu tiinekaaegadesse. Liiga dramaatiline ja emotsionaalne.
"Reise, reise" Rammsteinilt on kullatükk. Jah, ma ei saa sõnadest aru, aga ma tunnetan, et need on geniaalsed.
Snoop Doggi plaadi leidsin sõna otseses mõttes maast ühel festivalil.
Avril Lavigne - meenutus pubekaaegadest. Naljakas on see, et ta teeb ikka veel samasugust pubekamuusikat!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar