Mis mind aga öökima ei aja, vastupidi, naeratama, on kõik karudega seonduv. Leidsin sellise armsa uudise merel ujuvast karust.
„Vaatasime, et laevateel ulbib mingi nutsakas ja läksime vaatama. Oli karu! Vana pani kiirelt mandri poole, ei seganud teda poolemeetrine laine ega tuul,“ rääkis Joel Kõiv.
"Kuhugi ma minna ei saa, igal pool on paparatsod ees," mõtles karu vahvasti kroolides.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar