Kukk on talle konkurent

Käisime emaga Viljandis. Alati, kui me lähme, satume me juhuslikult Hansapäevadele. See laat oli nii pikk ja lai, et me lihtsalt eksisime ära. Lõbus oli. Võtsime massaaži. Ma olen elus ainult paar korda profimassaaži saanud. Oh kui mõnus see on! Sain kodutööd ka, oma kaela venitada. Mõistagi ei kavatse ma seda teha, sest kodutöö tuleb alati tegemata jätta. Isegi kui see on sulle endale kasulik. Või just eriti siis.
Tahtsin oma massöörilt küsida: "Tähendab, kas me teeme seda asja särgiga, või teeme ilma särgita?" (Marili saab kindlasti sellest naljast aru!) Aga õnneks suutsin end talitseda ja ei küsinud, kuna me olime tänaval. Kui ma vabanesin, sai ema ikka alles massaaži ja ma olin nii kade, et miks tema nii kaua saab, kas tal on sümpaatsem selg või mis? Pärast selgus, et talle oli lihtsalt nii meeldima hakanud, et ta võttis viisteist minutit veel juurde.
Igal pool esinesid väikeste viljandi tüdrukute tantsusalgad ning avatud oli ka miniloomaaed. Issand, kui armsad need loomakesed olid! Kitsed, lambad, sead, hobused, kanad... üks nunnum kui teine. 

Armsake

Nad olid kõik inimestega harjunud, sest arvatavasti on see neile igapäevane asi, et inimesed käivad neil järel ja püüavad pai teha. Väikesed mustad lambatalled pikutasid maas, õnnis nägu peas, kui lapsed neid silitasid.

Me ostsime laadasaia ja küüslaugukuivikuid. Tahtsime maasikaid ka osta, aga seal oli selline naljakas müüjatädi. Kui me järjekorras ootasime, siis päikeseprillide ja koeraga neiud küsisid mööda astudes, kas maitsta ka saab.
"Ainult siis, kui ostjad olete," nähvas müüja.
"Kuidas me teame, kas oleme ostjad, enne kui maitseme?"
"Ma ei jõua ka kõiki laadalisi siin sööta," pahandas müüja ja tüdrukud astusid samamoodi pahaselt minema. Selle peale arvas ema, et vaatame ka kuskilt mujalt. Parim müügitaktika ever, eks ju? Tal olid vist nii hapud marjad, et ta ei julgenud maitsta anda, või mis. Igatahes väga ebaviisakas ning eemalepeletav. Samas ma naersin seda sõnavahetust veel pool laata. Samamoodi, nagu ma naersin loomaaia töötaja seletust selle kohta, miks kalkun oma saba kogu aeg suureks ajas, kuigi ta oli seal ainuke kalkuniline. "Kukk on talle konkurent. Tema peale ta ajabki saba suureks," seletas naine.
Millegipärast pidin ma kogu aeg itsitades kordama: "Kukk on talle konkurent."
 

Saime jälle laadungi rabarberit, nii et täna oli kook ja homme tuleb kissell. Mmm.