Siinsed teise ringi poed on heategevad, toetavad vähivastaseid või südameuuringuid. Seega teen ma justkui head, kui seal sobran...kuigi tegelikult otsin muidugi soodsa hinnaga huvitavat kraami ega ole mingitest uuringutest üldse huvitatud. Kui täna ühes neist poodidest plaadiriiulit nägin, tormasin erutatult sinna, peas vasardamas: Regina Spektor! Regina Spektor! Eile öösel kuulasin tema laule ja, ma ei tea, ma pole vist muidu kõige emotsionaalsem inimene, aga siis tahtis küll pisar vägisi silmanurka tulla. Ta on lihtsalt kõige andekam, erilisem, omapärasem laulja üldse. Ma ei saa öelda, et ta minu kõige suurem lemmik oleks, aga kõige omapärasem on ta mu lemmikute hulgas küll. Kuulasin laulust "Apres moi" instrumental-versiooni ning mingil hetkel tahtsin arvuti kinni panna, sest see oli lihtsalt liiga intensiivne. Isegi ilma sõnadeta, lihtsalt klaver.
Igatahes Regina Spektorit ma nende poodide plaadiriiulitest ei leidnud. Tema plaate polegi üleüldse kuskil. Küll aga leidsin Korni plaate, mida olin juba ammu endale tahtnud, ja Justini, ja Muse'i, ja Rihanna... ja siis pidin ma küll ennast pidurdama, sest see läks juba liiale. Võtsin ühe raamatu ka ja tundsin ennast pärast tänast šopingut väga intellektuaalsena. Mitte ühtegi riideeset, vaid midagi MÕISTUSELE. See on midagi uut.
Kui ema koju tuli, olid mul lapsed juba voodis nagu mihklid. Mina tegin emale toidu soojaks ja tema tegi meile kakaod (rummikoolale EI!) ning vaatasime "Burlesque'i" (mulle pole Christina Aguilera kunagi meeldinud, aga seal filmis oli ta päris okeiko ning tantsis metsikult). Ma panin küünla põlema ja puha, et väikest romantikat luua :D ja ütlesin talle, et lapsed olid täna head ja päev oli hea ja mina olen rõõmus. Ta vastas, ta olevat neid manitsenud vähem tülitsema, et Annale mitte liiga palju stressi põhjustada. Ma arvan, et ses mõttes õigus: kui lapsehoidja pole rõõmus, ei ole ka lapsed rõõmsad.
Läksime mööda teed, mitte tavalist, vaid Inglise teed, ja tüdruk peatus mudaaugu ees, kust ilmselt mingi auto läbi sõitnud ja keegi kõndinud oli.
"Analüüsime seda olukorda," ütles ta mõtlikult ja hakkas käega liivas sonkima, jättes minu manitsused uute kingade ja liivaste käte kohta märkamata kombel, mida ma võin ainult professionaalseks nimetada. Ta on sel alal meister.
Detektiiv teatas paari minuti pärast, et mudasse astunud inimesel... oli ilmselt üpris suur jalg, ja astus rahulolevalt edasi. Ma kujutasin ette, kuidas ta endale CSI Miami kombel päikeseprillid ette paneb.
YEEEEEEEEEEEAAAAAAAAAAAAAAAH!!!!!!!!!!
Teisel päeval võttis ta oma väikese roosa vihmavarju asemel kodust lahkudes kaasa suure musta... mis on pmst kõige suurem vihmavari, mida ma ELUS näinud olen. Muidugi ei suutnud ma teda ümber veenda, sest minul seda võimu pole, ja kui ta siis teed mööda kõndis, ei suutnud ma naeru tagasi hoida, sest näha ei olnud muud kui suur must vari ja selle all pisikesed roosad jalad.
"Look, a walking umbrella!" ütlesid meile vastu tulnud inimesed ning varju alt kostis vaikset itsitamist. Vahepeal läksin ma liiga kaugele eest ära ning siis temast jooksev vihmavari, kui ta oma väikeste jalgade padinal mulle järgi lidus.
Lapsed.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar