Nädalavahetus oli väga kena ja mõnus. Kui üle kahe nädala kodus Puhjas käia, siis on seal veel mõnusam kui muidu. Aga ühikas ka. Igal pool on mõnus.
Tundsin ennast täna nii elusana. Mul on praegu niii palju energiat, et voolab üle ääre välja! Ja see igal pool õhus olev kevad ja päikeseloojangu roosa ja õhtuse taeva sume sinine....metsik!!! Lisaks kuulsin, et 30 Seconds to Mars tuleb juunis Eestisse, mis tegi mu veel 70% elusamaks. See pole mu lemmikbänd ega midagi, aga "The Kill" ja "From Yesterday" on ainult nagu mu elu soundtrack'id olnud mingil hetkel gümnaasiumis. Ja "Attack" ning "Capricorn"... pole vajagi jätkata. Ma tahaks väga sellele kontserdile minna! Kahjuks ei teadnud ma kedagi, kellele veel see bänd meeldiks. Liis ütles kohe kategoorilise ei, Mirjam oli huvitatud, kui ta sel ajal Eestis on. Aga kas on? Ma ei saa ju võib-olla minna ja võib-olla mitte. Ja reedel tulevad piletid müüki!!! Appi! Õnneks kargas välja Tiina ja oli suhteliselt nõus, kuna Jared on nunnu (oletan, et see on põhjus). Ma loodan, et Tiina on nõus veel kuni reedeni, mil me piletid ära hangime; siis ei saa ta enam taganeda.
See oleks super!!!!
Ma juba mõtlen, mida selga panna.
Ja kas ma jätan oma nime, kui ma Jarediga abiellun...Hm.
Ratsionaalsema poole pealt: käisin valimas. Suurepärane otsus!
Ja tegin Liisuga lumepallisuppi, mis tuli räigelt magus. Sõin ainult kolm kausitäit (viimase virutasin veel mõnitavalt naerdes ema nina eest ära, tema sai ainult ühe portsu. Ekstreemsetes oludes unustatakse sugulussidemed ja inimlikkus hetkega).
Aga tõsiselt. Räigelt magus. Liis andis teada, ta ei suutvat pärast neid eilseid lumepalle enam suutäitki süüa. Kahju. Ma pean ikka vastu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar