Võtsin rampsist kaks Anne&Stiili. Enne seda kaks Marie Claire'i ja enne seda kaks Moodi. Sest kord peab majas olema. Marie Claire lõpetab muide Eestis ilmumise. Kahju ju. Mulle see meeldis. Seal oli igas numbris üks lugu huvitavatest nähtustest laias ilmas. Näiteks ükskord oli lugu mingist Aafrika riigist, kus meestele meeldivad ainult paksud naised ja emad nuumavad oma tütreid paksuks, isegi vastu nende tahtmist; neid saadetakse mingitesse laagritesse, kus ei tohi päev läbi muud teha kui süüa. Nii vastuoluline meie ühiskonnaga võrreldes. Ja üks lugu oli sellest, kuidas jaapanlased rendivad enda pulma külalisteks näitlejaid, sest paljudel ei ole nii palju sugulasi ega sõpru, et uhket muljet jätta. Nad vist väga ei suhtle omavahel. Rohkem tehnikainimesed.
Nagu mina. Ainult tehnikast ei taipa ma suurt midagi.
Aga Cosmot ei loe enam üldse. See on alati samasugune ja sellist jõledat reibast sõnavara täis, nagu näiteks: "Trimmi ennast superseksikaks just sel minutil!" või "Megahead killertrendinipid". Saate aru küll.
Eile oli neil tööl inventuur. Koristada eriti ei saanud, kuna kõik sebisid ringi. Olin tund aega kauem, lugesin enamiku ajast ajakirja ja sõin küpsist ning koristasin pärast ruttu. Nüüd saan selle eest ühe päeva vabaks. That's how I do business.
Üks õhtu oli tuju nii paha või pigem selline apaatne. Mitte millestki. Nagu see mul ikka on. Helen on öelnud, et tema kõnnib endast pinged minema, aga mulle see ei mõju. Pistsin siis jooksma. Lippasin nagu üleõlakotiga kaljukits mööda Tartu tänavaid ning see aitas.
Täna on hea.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar