teisipäev, 26. oktoober 2010

Boots and boys

Sain kodus olla ainult pool laupäeva, aga selle eest tehti mulle mõnus vastuvõtt, kõik olid hoolitsevad ja puha. Tore on nii. (Tavaliselt vaadatakse mind uksest sisse astudes kurjalt ja urisetakse, et igasuguseid ka siia sisse lastakse. Tõsilugu) Pühapäeva hommikul sõitsin naeruväärselt varajase bussiga tagasi Tartu, ja buss oli pooltäis. Päris paljud inimesed peavad pühapäeva hommikuti tööl käima, vaesekesed. Loodame, et sel nädalal saan juba pühapäeva vabaks, aga ei usu hästi, et nii ruttu asendaja leitakse. Aga iga seitsmes päev peab olema h i n g a m i s e k s. Nii olen ma kuulnud.
Taipasin, et ma kasutan tööl liiga palju kemikaale, see ei saa mulle hea olla (ega keskkonnale). Nüüd püüan neid vältida, kus võimalik. Paljude pihustatavate asjade asemel saab lihtsalt vett kasutada. Kui veeprits olemas on. Annan oma parima. Küüntest vaesekestest pole kahjuks midagi järele jäänud, nuuuks.

Käisime Eat pray love'i vaatamas. Mida ma öelda oskan? Julia Roberts oli loomulikult ilus, kõik loodusvaated, mida seal näidati, ka, ja toidud, mida ta Itaalias sõi, ajasid mulle isu peale. Aga ma ootasin, millal see film juba ära lõppeb. Enamasti minuga nii ei juhtu. Inceptioni ajal ma praktiliselt palvetasin, et see veel ei lõppeks (aga lõppes siiski). Kurat, see on hea film. Ja Vääritud tõprad. Peaks seda uuesti vaatama. Neljandat korda.
Aga nägin Maarjat üle tüki aja. Ta oli nii armas ja rõõmus ja maarjalik. Hoiame ikka ühendust, eks?

Mul kummitab Kesha "Boots and Boys", sest seda lastakse tööl iga päev. Jaa, mu muusikamaitse on natuke nagu kanalisatsioon. Aga omal moel on Kesha ju päris hea. Sellisel ülbel ja autotuned moel. Ja iga kord, kui Robbie Williamsi "Do you mind"-i lastakse, on see nagu väike rõõmus tervitus mulle. See ei ole ju isegi singlina välja antud, nii et ma arvan, et nad adresseerivad selle spetsiaalselt mulle.
Tänks!


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar