Homme sõidan käbe Tartusse, saame Nati ja Mikoga kokku. See nõudis nii palju organiseerimist, sest need kaks ei ole kunagi samal päeval vabad. Me pidime päevad eelnevalt vabaks küsima ja mida kõike veel.
Aga mul on seda nii vaja. Ma olen siin kahtlemata natuke üksik. Vahepeal on mul tunne, et ma vegeteerin oma elu maha ega tee mitte midagi lõbusat.
Õnneks läheme nädala pärast ka töökaaslastega välja. Teeme ühisürituse. Vot seda oli alles raske organiseerida, sest pood ei tohi kinni minna ja ta on avatud ikka pikalt, aga samas tahaks võimalikult palju inimesi kaasa tõmmata. Ja nüüd me lähemegi... öösel :D See on nii lahe! Aga kui raske oli inimesi sellega nõusse saada. Kes elab Tallinnast väljas ega saa õhtul koju - need lubas juhataja ise kohale organiseerida. Kes elab Tallinnas sees ega saa õhtul koju. Selle peale ma juba ohkasin - milleks siis taksod on? See üks õhtu?
Kes ei suuda järgmine hommik tööle minna, kui ta õhtul väljas on.
"Mida kuradit," ütlesin ma siis. Kas nad ei ole siis kunagi öösel väljas käinud? Hommikul teed lihtsalt silmad lahti ja ajad oma asja edasi! "Mina tulen ka hommikul tööle. Kas sa oled mingi nõrk või?"
Ja niimoodi saime siis inimesed kokku ja läheme bowlingusse. Ma juba lubasin kõigile ära teha, nii et see parem ka juhtugu.
*
Kassiabis on meil uus kiisu nimega Kärbes. Ta on alles kassipoeg ja teiste, täiskasvanud kasside kõrval nii naljakalt väike. Mina võtsin ta vastu, kui ta toodi, ja siis oli ta nii pisike, värises üleni ja kartis kõike. Puges oma padjapüüri sisse peitu ning pirises naljakalt, kui teda sealt välja võtta.
Nüüd on ta nädalaga juba täiesti harjunud, ei karda enam kedagi, tormab toa peal ringi, mängib ja nurrub nagu segane. Samuti on ta mihkel süles olema, millest enamik teisi kasse meil väga kuulda ei taha.
Üks suurem kass, Tigran, kes on isegi tavalise täiskasvanud kassi kohta väga lopsakat kasvu, küll on suhteliselt sülekas. Kui ma täna Kärbsega padja peal istusin ja nunnutasin, tuli Tigran lähemale, et mis siin õige toimub ja kuidas mina ühineda saaksin? Hakkas siis vaikselt ka ennast sülle sudima, aga ta on nii hiiglaslik, et vaevu mahub mu sülle ka üksi ära. Koos Kärbsega sellest küll midagi välja ei tulnud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar