Kaardimaja

Väljas on selline torm, et ma kuulen tuule ulumist isegi oma vannitoa ventilatsioonišahtis. Istun siin, lakin oma küüsi oranžiks ja joon mõnusat tugevat musta teed mee, sidruni ja piimaga, just nii, nagu mulle meeldib. 

Täna olin tegus. Ärkasin koos kuke ja koiduga, et pesu pesta, läksin ujuma ja sealt panka, et endale ID-kaardi paroolid saada. Sellega on terve saaga olnud, alates sellest, kui ma püüdsin end tallinlaseks registreerida. Läksin tookord kohale, kaasas oma üürileping ja juba ette välja prinditud ja ära täidetud ankeet, ainult selleks, et leida mitu mittesõbralikku ametnikku, kes mulle teatasid, et minu üürileping ei ole õigesti vormistatud ja selle alusel nad mind sisse kirjutada ei saa. Nad konsulteerisid veel üksteisega ja tundsid ära firma, kelle alt ma üürin. Neil on siin majas päris palju kortereid ja ametnikud juba teavad seda firmat ja selle esindajat.

"Teil on igal lehel kirjas firma nimi ja kellegi allkiri, aga ei ole kirjas, et kes see firma esindaja konkreetselt on," ütlesid ametnikud mulle ja ulatasid mu lehed mulle üle leti tagasi. "Te peate saama kirjutatud volituse või õigesti vormistatud lepingu."

Pole vist vaja kommenteeridagi, et ma olin super annoyed. Kõik on ametlik, see firma ja esindaja nimi on neile teada, aga nad keelduvad mingi rea pärast lepingul mu avaldust isegi menetlemast. Üldse oli kogu see suhtumine väga napisõnaline ja külm. 

Saatsin oma firma esindajale kirja, millele ta vastas alles nädala pärast. Selleks ajaks olin ma juba eriti annoyed ja valmis talle uut trükitähtedega kirja saatma, aga ta helistas ise, vabandas ja ütles, et minu kiri oli ära kadunud veenäitude kirjade alla. Ta oli ka imestunud, ütles, et inimesed kirjutavad end kogu aeg siia majja sisse, alles eelmisel nädalal kirjutas mitu tükki, ja et ametnikel on tema poolt volitus ammu olemas ja mida kõike veel. Mulle hakkas juba tunduma, et otsitakse põhjusi, miks midagi mitte teha, ja aetakse kuskil näpuga järge, kus pole üldse vaja järge ajada.

Igatahes soovitas firma esindaja mul saata neile neti teel digiallkirjastatud üürileping ja avaldus, sest tema digiallkiri pidi neile küll vettpidav olema. 

Nii et siin ma siis nüüd olin, ja pangas öeldi, et neil on just kampaania, et ID-kaardi paroole jagatakse tasuta, kuigi tavaliselt on teenustasu. Joppas! Jooksin raamatukokku, sisenesin esimest korda riigiportaali ID-kaardiga nagu proff, täitsin kõik väljad ära ja lisasin digiallkirjastatud üürilepinguid nagu mingi metslane... ainult selleks, et süsteem mind ühest kohast enam edasi ei laseks. Ma ei saanud kogu kupatust ära saata ja ma ei saanud aru, miks. Selleks ajaks olin ma juba nii närvis, et ma ei hakka seda isegi kirjeldama. Mulle ei meeldi, kui lihtsad asjad kaua aega võtavad. 

Õnneks tuli mulle meelde, et ID-kaardi tarkvaral pidi Mozillaga mingi kamm olema. Läksin uuesti sisse hoopis Chrome'is ja sain oma asjad ära saata.

Ja see parem mingu läbi, või ma kaotan tõesti oma meelerahu :D

Igatahes leidsin endale uue sarja, mida vaadata: "House of Cards". Kui minu praegusel lemmikul, "Crazy ex-girlfriendil" hooaeg lõppes, näis mu elu nii tühjana ning kuskilt ei paistnud päikesekiirt. Aga "House of Cards", ehkki hoopis teist masti sari, tundub seda tühimikku ideaalselt täitvat. See on draamasari poliitilistest mahhinatsioonidest, kus peaosas Kevin Spacey ja Robin Wright. Nad mõlemad on minu meelest võrratud. Kevin Spaceyle sobib väga hästi kaalutletud tipp-poliitiku roll. Ta kohe oskab selliseid sotsiopaate mängida. Kui keegi tema tegemistele ette jääb, siis hakkab ta nööre tõmbama ega peatu enne, kui saab sinna, kuhu saada tahab, ja eeskakerdajatele on koht kätte näidatud.

Robin Wright meeldib ka mulle juba ammu. Ta on nii hea näitleja ja temas on midagi kuninglikku. Kasvõi selles, kuidas ta kõnnib või veiniklaasi käes hoiab. Sarjas juhib ta mittetulundusühingut, mis aitab arengumaades inimestele puhast vett kättesaadavaks teha. Kohe esimeses osas käsib ta oma paremal käel vallandada pool nende personalist, sest on vaja teha kärpeid.

"Mida sa ometi räägid," ütleb naine. "Need inimesed on meiega algusest peale töötanud. Me oleme ometi heategevusorganisatsioon."

"Mitte oma töötajate suhtes," ütleb Robini tegelaskuju külmalt. Ja kui ta alluv on kaheksateist inimest vallandanud, vallandab Robin Wright ka tema enda, sest et ta üldse ülemuse käskudes julges kahelda.

Milline imeline külmus :D

Igatahes, ma loodan, et see sari saab aru, mul on homme vaja pool kuus tõusta. Tegelikult oleks mul tark kohe praegu magama minna. Aga kus sa sellega...