Armas Tiina peatus kolmapäeval minu pool. Talle oli rongis tulp kingitud. "See lill jääb nüüd küll sinu poole," ütles ta tulbikest õrnalt välja võttes ja lauale asetades. Kuna ma muidu naistepäevaks lilli ei saanud, võtsin oma second hand tulbikese ja olin selle üle rõõmus.
(Kuigi vähemalt lauldi mulle serenaadi. Meie turvamees, kes on vanem, väga pikk ja tundub alati kergelt murelikuna ning siiamaani mind teietab, seisis äkki minu ette ja hakkas mulle otse silma vaadates laulma. Mul oli nagu et mis toimub?? Aga ta laulis niimoodi mitu minutit ja seletas pärast, et oli noorena olnud tegev poiste kvintetis.)
(Kuigi vähemalt lauldi mulle serenaadi. Meie turvamees, kes on vanem, väga pikk ja tundub alati kergelt murelikuna ning siiamaani mind teietab, seisis äkki minu ette ja hakkas mulle otse silma vaadates laulma. Mul oli nagu et mis toimub?? Aga ta laulis niimoodi mitu minutit ja seletas pärast, et oli noorena olnud tegev poiste kvintetis.)
Igatahes mina ja Tiina vaatasime järelvaatamisest "Rakett69't" ja ma küsisin Tiinalt, kas tal on mõnikord nende teadusnoorte tegemisi vaadates selline reaktsioon, et ahjaaaa, ma ise oleks ka selle ülesande niimoodi lahendanud.
"Ei, mitte kunagi," ütles Tiina Raffaellot nosides.
Mul ka mitte. Ma saan enamasti vaevu töökäsust aru. Ilge košmaar.
Hommikul tegi Tiina silmad lahti, kui mina juba tööle suundumas olin.
"Oi, sa oled mulle teise teki veel peale pannud," imestas ta ennast sirutades. "Sinust saaks hea ema."
"Ma mõtlen mõnikord, milline ema minust saaks," tunnistasin nõusid pestes. "Vist pigem range."
Panin talle kõik hommikusöögi lauale valmis, sest teadsin, et muidu jätab ta korralikult söömata, tegin talle pai ja läksin tööle.
Mu enda ema aga on sel nädalavahetusel Tallinnas koolitusel. Me saime reede õhtul kokku, et kohvi juua, ja ma saatsin ta tema sõbranna poole, kus ta peatub.
"Tule-tule sisse," kutsus ema, "sulle meeldiks mu sõbranna korter. See on täpselt sinu maitsele vastav."
Korter oli tõepoolest ilus, paksude seinte ja laheda planeeringuga. Ja asukoht nii hea, kohe Kristiine keskuse läheduses, mis tähendab, et kesklinna ainult paar peatust sõita. Samuti oli sellel majal suur ja lopsakas fuajee. Mulle nii meeldivad suurte fuajeedega majad, nendes on midagi kuninglikku. Nii palju avarust.
Kuna emal oli nohu, võttis ta välja oma Aloe Vera geeli ja hakkas seda näole määrima. Meil on õdedega selle geeliga palju nalja saanud, sest ema kasutab seda juba aastaid ja kiidab igal võimalusel. Ta on oma Aloe Vera geelist nii palju jutustanud, et see kõik tuletab juba ammu mingit telereklaami meelde, kus naine lambist kohvikus käekotist Cillit Bangi või millegi haarab ja selle toimest jutustama hakkab.
Ema sõbranna tõi oma Aloe Vera geeli välja ja siis nad võrdlesid nende firmasid ja arutasid, kas need on sama head.
"Aga mul on veel üks nipp, kus seda hea on kasutada," ütles ema kavalalt, hoides geelituubi üleval. Mul tikkus naer peale, sest see ei oleks enam rohkem telereklaami moodi saanud olla. Liisule oleks see stseen väga meeldinud.
"Ära siis imesta, kui sa jälle blokki satud," ütlesin emale.
Emal ei oleks võinud rohkem ükskõik olla. Kui talle on makstud, siis ta igatahes teeb oma stseenid ära ja räägib oma Aloe Vera geelist niimoodi, et ta tööandja võiks uhke olla.
Ema sõbranna rääkis, kuidas ta on oma tuttavate kodus käinud hoidmas koeri ja papagoid, kui tuttavad ise reisil on. See papagoi pidi olema veel rääkivat sorti. See oli huvitav, sest minu meelest on see liik, kes hääli oskab järele teha, üpris haruldane. Aga too sõbranna rääkis, et papagoi pidi vahepeal haukuma nagu koerad, hüüdma "Tšau!", kui keegi üleriideid selga pani, ja vahepeal tirisema nagu telefon, sest selle peale tuli keegi alati jooksuga tuppa.
Väike suleline kavalpea.
"Oi, sa oled mulle teise teki veel peale pannud," imestas ta ennast sirutades. "Sinust saaks hea ema."
"Ma mõtlen mõnikord, milline ema minust saaks," tunnistasin nõusid pestes. "Vist pigem range."
Panin talle kõik hommikusöögi lauale valmis, sest teadsin, et muidu jätab ta korralikult söömata, tegin talle pai ja läksin tööle.
Mu enda ema aga on sel nädalavahetusel Tallinnas koolitusel. Me saime reede õhtul kokku, et kohvi juua, ja ma saatsin ta tema sõbranna poole, kus ta peatub.
"Tule-tule sisse," kutsus ema, "sulle meeldiks mu sõbranna korter. See on täpselt sinu maitsele vastav."
Korter oli tõepoolest ilus, paksude seinte ja laheda planeeringuga. Ja asukoht nii hea, kohe Kristiine keskuse läheduses, mis tähendab, et kesklinna ainult paar peatust sõita. Samuti oli sellel majal suur ja lopsakas fuajee. Mulle nii meeldivad suurte fuajeedega majad, nendes on midagi kuninglikku. Nii palju avarust.
Kuna emal oli nohu, võttis ta välja oma Aloe Vera geeli ja hakkas seda näole määrima. Meil on õdedega selle geeliga palju nalja saanud, sest ema kasutab seda juba aastaid ja kiidab igal võimalusel. Ta on oma Aloe Vera geelist nii palju jutustanud, et see kõik tuletab juba ammu mingit telereklaami meelde, kus naine lambist kohvikus käekotist Cillit Bangi või millegi haarab ja selle toimest jutustama hakkab.
Ema sõbranna tõi oma Aloe Vera geeli välja ja siis nad võrdlesid nende firmasid ja arutasid, kas need on sama head.
"Aga mul on veel üks nipp, kus seda hea on kasutada," ütles ema kavalalt, hoides geelituubi üleval. Mul tikkus naer peale, sest see ei oleks enam rohkem telereklaami moodi saanud olla. Liisule oleks see stseen väga meeldinud.
"Ära siis imesta, kui sa jälle blokki satud," ütlesin emale.
Emal ei oleks võinud rohkem ükskõik olla. Kui talle on makstud, siis ta igatahes teeb oma stseenid ära ja räägib oma Aloe Vera geelist niimoodi, et ta tööandja võiks uhke olla.
Ema sõbranna rääkis, kuidas ta on oma tuttavate kodus käinud hoidmas koeri ja papagoid, kui tuttavad ise reisil on. See papagoi pidi olema veel rääkivat sorti. See oli huvitav, sest minu meelest on see liik, kes hääli oskab järele teha, üpris haruldane. Aga too sõbranna rääkis, et papagoi pidi vahepeal haukuma nagu koerad, hüüdma "Tšau!", kui keegi üleriideid selga pani, ja vahepeal tirisema nagu telefon, sest selle peale tuli keegi alati jooksuga tuppa.
Väike suleline kavalpea.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar