Esimene lumi

Hommikul kell 12 üles tõustes paotasin oma rulood ja vaatasin välja. Lumi! Kui mõnus. Esimeses lumes on alati midagi romantilist. Ja mina veel ei uskunud, kui tööl räägiti, et homme hakkab lund sadama. Mõtlesin, et fiktsioon. Kuid kohal ta ongi.

Käisin poes, leidsin kodu kõrval olevast kaltsukast endale kööki pisikese kaltsuvaiba - kui sobiv - ja pesin pesu. 

Ainult aknast ma esimest lund vaadata siiski ei suutnud, vaid läksin ja tegin linnas ühe mõnusa jalutuskäigu. Ja tiigi ääres ühe pisikese, aga tubli lumeingli.

Alustasin lihtsalt koristamisega, aga kogemata tõstsin terve toa ümber. Sest ma olen ikkagi oma ema tütar ning pean kogu aeg midagi ümber tõstma või korraldama. Ausalt öeldes on voodi põiki keset tuba panna natuke imelik, aga mine tea... äkki hakkab veel meeldima...

Olen terve päev lihtsalt nii taevalikke asju söönud. Hommikuks maapähklivõileiba, banaani ja kiivit, lõunaks pastat avokaado, maapähklivõi ja sinihallitusjuustuga, ja õhtuks sihvkasid, greipi, banaani, avokaadot ja jälle juustu. See juust on lihtsalt parim! Ühtlasi pidi sellest banaanist mulle ka homseks jätkuma, aga keegi siin ei suuda end taltsutada.

Lõpetuseks üks Pääru mu põlve kallistamas