Kulturnõi šok

Siin ma nüüd siis olen. Väljas sajab vihma ja üleval tudub (vist) üks väike tüdruk. Eile ja täna ongi vihmased olnud, aga üleeile, kui ma saabusin, paistis päike ja oli eriti soe.

Esiteks räägivad kõik siin mingit imelikku keelt, millest ma mõhkugi aru ei saa. Prantsuse nimelt. Snoobid. Perega peaksin prantsuse keelt rääkima, aga sellest on saanud prantsuse-inglise segakeel, et mitte öelda lihtsalt inglise keel. Tüdrukuga peaksin rääkima inglise keelt, et ta seda õpiks, aga temaga tahan ma just prantat panna, kuna need laused on lihtsad ja neist saab ta aru, inglise keelt, vastupidi, aga ei mõista üldse. Nii et kõik on pahupidi.

Täna ta on natuke haige ka ja kogu aeg nutab ilma mingi põhjuseta. Noh, põhjuseks arvatavasti, et ta ei tunne ennast eriti hästi ja on väsinud. Ohh, ma väga loodan, et ta on nüüd magama jäänud, aga eilse lõunauinaku jättis ta rahuga vahele ja lihtsalt rääkis voodis kaks tundi omaette. Aga kui see kõik märkamata jätta, siis on ta väga armas ja rõõmus laps. Armastab kallistada ja iga asja peale "non!" öelda. Täna ta tahtis minu klaasiga oma lutipudelit kokku lüüa, aga tavapärase "Chin chin!" asemel ütles hoopis: "à tout à l'heure!" ehk hiljem näeme, sest seda püüavad kõik talle kogu aeg õpetada.

Teiseks on kogu see korter väike ja päris must. Kui ma tulin, oli terve kööginurk nõusid täis, pereemal polnud mulle isegi süüa pakkuda ega tassikestki teed näiteks. Siis ta käis all oma pagariäris ära ja tõi tassi. Kellel ei ole majapidamises ühtegi tassi?

Eks minu OCD hakkab siin jälle koristama, nagu alati.

Ja veel, ma ei tea, kuidas peaksin oma host-vanemaid siin nimetama, sest nad ei ole eriti vanematüüpi. Nad on minuvanused! Ma ausalt ei teadnud seda. Arvasin, et alla 30 on, kuna neil nii väike laps. See on eriti naljakas.

Ning kõige viimaseks, emal ehk C-l on kaksikõde, kellega nad oma pagariäri peavad, ja see õde on täpselt tema sarnane, kuigi nad väidavad, et ei ole identsed. Nad totaalselt on. Nüüd ma püüan iga hommik meelde jätta, mida kumbki neist selga pannud on, et ehk selle järgi vahet teha, aga neil on veel sarnased riietusstiilid ka! Isegi väike M ei tee vahet, kes on kes, kui ema kaksikõde P läbi astub, siis ta karjub "emme!" ja tahab sülle. 

Hommikul tuli P sisse, lobises natuke ja ütles siis: "Ma olen P, muideks."

Mina vastu, et jah, ma kahtlustasingi. 

À tout à l'heure!