Pühapäeval käis neil üks uus lapsehoidjakandidaat intervjuul. Ma sattusin ka majja ja käisin R-ilt küll mõõdulinti, küll metrookaarti küsimas. Või äkki ajas mind uudishimu sinna, et vaadata, kellega tegu on? Ehk ka tahtmine korraldada suur au pairide käsitsivõitlus - kui oled vanast au pairist tugevam, saad selle koha. Kui nõrgem, siis mida sa üldse siit otsid?
A aitas emal intervjueerida, samas kui poisid kõrvaltoas rongidega mängisid. Ma vaatasin neiule näkku ja mõtlesin, et see küll arvatavasti mitte. Järgmisel päeval ütles A mulle, et see tüdruk oli "ridiculous"! Kes sulle ka meele järele on, pisike preili? Kõigi inglise keel on sul ka pinnuks silmas. Võtke siis juba uuesti inglannast lapsehoidja, on kõigil elu kergem.
R, kui ta eile mulle helistas, hakkas ka lambist toda kandidaati taga rääkima. Ta pole muidu eriline tagarääkija-tüüp. "Kohe, kui ta uksest sisse astus, siis ma mõtlesin: ei, ei, ei!"
Hullem ikka olla ei saa kui mina, eks ju?
Ma lähen viin parem lapsed ujuma. Eelmisel nädalal ujusid A ja B mingil hetkel hästi kenasti täpselt ühes rütmis, ainult vaata ja naera. Kaksikute asi.
Ah jaa, ja seda pidin veel mainima, et vana hea "varesele valu, harakale haigus" salm on siin mind tohutult aidanud. Kuhu need lapsed ka ei kukuks...ja millist kohta ära ei lööks. Tihti, kui midagi muud pole käepärast, kukuvad lihtsalt üksteisele peale. Siis on pisarad lahti. Minu pealepuhumine ja eestikeelne salm ajab alati näo naerule, kuna see lihtsalt kõlab nii naljakalt. Siis ma pean alati seda tõlkima ning lisama, et kuskil just üks vares kraaksatas ja kukkus taevast alla.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar