Anne-Mai beebiblogi

Nädal bussis. Teisipäeval käisin Tallinnas ja sealt sõitsin otse vanaema juurde, et ema puudeladumisel aidata. Millegipärast olin natuke pettunud, kui ta teatas, et saab tööga kohe ise valmis ja mul pole kohe mitte midagi vaja teha! Niisiis sain jalad seinale lüüa. Selleks ajaks olin nagunii kergelt zombi, sest päev möödus pmst bussis: Puhja-Tartu-Tallinn-Rakvere-Väike-Maarja. Kolmapäeval käisime Rakveres. Mulle endiselt meeldib see linnake ning pähe tuli võrdlus Põltsamaaga - Rakvere pole kohe üldse mitte masendav, vaid armas.

Neljapäeval tulime tagasi, ma veetsin päeva Tartus. Nüüd olen iga hommik end nii vara pidanud üles peksma, et jube kohe. Täna tossasin kohe mõnuga magada ja nüüd tsillin niisama. Ei taha mitte midagi teha ega kuhugi minna, enne kui me pärastlõunal Tartusse Liisu juurde suundume. Vaevu sain end praegu riidesse pandud.

Saan augustis kaheks nädalaks ühe projektiga Inglismaale. Abiks kahte muusikafestivali korraldama. Lennupiletid on juba ostetud! Seal ruumis Tallinnas istudes tekkis tõepoolest tunne, et vahel on tarvis lihtsalt õigel ajal kohale ilmuda ja kõik laabub iseenesest. On ju mingi ütlus, et pool edust on õigel ajal kohaleilmumine?

Ja kõigile teadmiseks: Tiinale ja Marilile meeldis mu rabarberikissell. Meeldis! Me istusime terve päeva toas ja lobisesime niisama ja mängisime lauamängu, sest väljas sadas katkematult. Oleksin tahtnud väga neile Puhjat näidata, aga see jäi ära. Bussipeatuses laulsime Mariliga kahehäälselt:

My name is Harry Potter, I'm the king of the school

I'm better than everybody in the school

Hingesugulus.