Rabarbarbarber

Tulin häälega koju. Ema oli värskeid kartuleid, kurki ja muud head kraami hankinud.

"Rabarberiaeg on siis kindlasti otsas?" küsisin kurva häälega igaks juhuks üle. Seda, et rabarberid minu kodumaale jõudmise ajaks ära olid puitunud ja enam süüa ei kõlvanud, leinasin ma tükk aega taga. Nüüd aga tegi ema kavala näo ja ütles, et vaatame seda rabarberite asja. Ning käis ära ja tõi suuuure koti rabarbereid. Hapud kui kuradid. Ma tantsisin rõõmust Gangnam Style'i ja keetsin meie kõige suurema poti rabarberikisselli täis. Ma ei tahtnud tervet meie suhkruvaru ka sisse panna, niigi sai rohkem kui tavaliselt, sest ma lõikusin meeletult palju rabarberit ka ära, ja nüüd on kissell tulihapu. 

"Oi, kui magus," ütlesin oma esimest tassitäit maitstes ja veenvat nägu tehes, aga ema ja Mariliis ei jäänud hetkekski uskuma. Ma arvan, et nad ei vaevu isegi maitsma. Ja terve potitäis jääb mulle nagu alati. Kas ei pidanud mitte mingit mürgitust saama, kui korraga liiga palju rabarberit süüa? Mitte et see neid huvitaks ja nad mulle appi tuleksid.

Pärnus oli supertore. Me jõudsime just siis ära käia, kui head ilmad veel kestsid. Käisime muuli lõpus, tuul oli hästi kõva ja tegi kõik kivid märjaks ja siis ma vandusin ja ronisin vahepeal kükakil, sest mitte kuskilt polnud kinni hakata. Aga lõppu ja tagasi me igatahes jõudsime. Tegin nalja, et rästik hammustas mind, kutsuge tohter. "Tuleb jah tõpratohter kutsuda, rästiku jaoks. Ta, vaeseke, saab ju mürgituse, kui sind hammustab," vastas ema ja naeris metsikult.

Pärast nägin muuli peal nastikut ja pidin südari saama.

Lained olid vägevad. Meres on ikka hoopis teine asi ujuda kui kuskil järves või jões. Juba feeling on teine. Parem.

Käisime karaokebaaris ja võrgutasime soomlase näoga soomlasi. Ega seal polnudki muud kui soomlased, terves Pärnus - baaris istudes oli mul lemmikajaviiteks ära arvata, kes on eestlane, kes soomlane, kes venelane. Mitte et see eriti raske oleks olnud.

Eile käisime Põltsamaal ja saime isaga kokku. Põltsamaa oli ses suhtes tore, et kuskil pubis sai kahe euroga jumala suure prae, aga muidu masendav. Kirik ja park olid ilusad...aga ma ei tea. Ise olen Puhjast pärit, aga sellised väikesed linnakesed mõjuvad tõega masendavalt.

Nüüd ootan homseks Tiinat külla. Tiina, kui sulle kisselli meeldib juua, siis oled sa õnnega koos.