Iga kord, kui nad siin s66vad brittide rahvustoitu fish and chips, s66n mina lihtsalt chips'e. Mm. Ikkagi on hea.
"Kuhu sa selle k6ik paned?" kysis ema h2mmastunult mu tyhja taldrikut p6rnitsedes, t2pselt nagu mu p2risema Eestis alati kysis. Ma ei tea, ma olen mustkunstnik, noh.
Lastel on koolivaheaeg, mis t2hendab, et eelnevad kolm p2eva on kylas olnud peres6brad, indiast p2rit perekond, kellel on kolm last. Kyll nad teevad k6ik koos l2rmi ja mitte v2he... ja mina olen ainus valge tydruk majas, vaikne ja valge ja v2hemus :D
Lapsed panime oma fish and chips'idega teise tuppa ja ise taandusime k66ki. Iga kord, kui keegi lastest tuli midagi ytlema, n2hvas india ema: "Tee mulle, palun, teene, ja mine minema. 2ra tule tagasi!"
Ta on jube range. Ja siis hakkasid nad minu host-emaga selliseid roppe nalju viskama, et elu sees poleks oodanud tollest india emast (ja nemad poleks oodanud, et poisid teise toa lahtise ukse taga pimedas salaja pealt kuulavad :D). Oma host-emast kyll, jah, teda ma juba tunnen. Mingi hetk helistas ta india pereisale koju t66le ja hakkas nuruma: "Kas sa armastad mind?"
"Ytle ei, issi!" karjus yks lastest k6rvalt. "Ytle, et sa armastad ikka emmet!"
Too isa tahtis teada, kas minu host-ema on purjus (loomulik kysimus) ja ytles ontlikult, et tema armastab ikka oma naist.
India ema andis lastele mingit vyrtsikat kastet maitsta. Mina absoluutselt ei julgenud proovidagi, kuna ma ei kannata yldse vyrtsikad toite, aga lapsed proovisid, ootasid k6ik kymme sekundit (niikaua vist v6ttis aega, et m6juda) ja hakkasid siis k6ik t2iest k6rist karjuma ja k66gis ringi jooksma, igayks ise suunas... nagu yleskeeratavad nukud.
Kui reedel tuli ema meie filmi6htuks koju, kysis ta, kas tahan kokat.
"Ei, t2n-" hakkasin ma vastama, kui ta j2tkas: "Rummiga?"
Ja mina, without missing a beat: "Okei!"
Selle peale hakkasime me m6lemad hysteeriliselt naerma. Rumm on rumm on rumm. Ja ta segas paganama kanged joogid meile.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar