30 Seconds to Madness

Nädalavahetus oli väga kena ja mõnus. Kui üle kahe nädala kodus Puhjas käia, siis on seal veel mõnusam kui muidu. Aga ühikas ka. Igal pool on mõnus.

Tundsin ennast täna nii elusana. Mul on praegu niii palju energiat, et voolab üle ääre välja! Ja see igal pool õhus olev kevad ja päikeseloojangu roosa ja õhtuse taeva sume sinine....metsik!!! Lisaks kuulsin, et 30 Seconds to Mars tuleb juunis Eestisse, mis tegi mu veel 70% elusamaks. See pole mu lemmikbänd ega midagi, aga "The Kill" ja "From Yesterday" on ainult nagu mu elu soundtrack'id olnud mingil hetkel gümnaasiumis. Ja "Attack" ning "Capricorn"... pole vajagi jätkata. Ma tahaks väga sellele kontserdile minna! Kahjuks ei teadnud ma kedagi, kellele veel see bänd meeldiks. Liis ütles kohe kategoorilise ei, Mirjam oli huvitatud, kui ta sel ajal Eestis on. Aga kas on? Ma ei saa ju võib-olla minna ja võib-olla mitte. Ja reedel tulevad piletid müüki!!! Appi! Õnneks kargas välja Tiina ja oli suhteliselt nõus, kuna Jared on nunnu (oletan, et see on põhjus). Ma loodan, et Tiina on nõus veel kuni reedeni, mil me piletid ära hangime; siis ei saa ta enam taganeda.

See oleks super!!!!

Ma juba mõtlen, mida selga panna.

Ja kas ma jätan oma nime, kui ma Jarediga abiellun...Hm.

Ratsionaalsema poole pealt: käisin valimas. Suurepärane otsus! 

Ja tegin Liisuga lumepallisuppi, mis tuli räigelt magus. Sõin ainult kolm kausitäit (viimase virutasin veel mõnitavalt naerdes ema nina eest ära, tema sai ainult ühe portsu. Ekstreemsetes oludes unustatakse sugulussidemed ja inimlikkus hetkega).

Aga tõsiselt. Räigelt magus. Liis andis teada, ta ei suutvat pärast neid eilseid lumepalle enam suutäitki süüa. Kahju. Ma pean ikka vastu.

Mondschein Sonata

"Kuupaistesonaat" käib korduse peal ikka ja jälle. Mainin seda, et haritud paista.

Ootan Liisu endale külla, hakkame jäätist sööma ja filme vaatama. "Inception", jee! Ma olen seda ainult korra näinud ja nüüd on aeg kordamiseks (sest tegemist on tarkuse emaga). 

Mulle meeldib kasutada iga võimalust pidulikult riietumiseks, seega kasutan Eesti sünnipäeva ära (palju õnne, muide!). Ma ei saa aru, miks me loeme alates 1918. aastast, kui vahepeal oli nii palju aastaid okupatsiooni. Me peaks lugema alates viimasest iseseisvumisest. Minu meelest. Aga samas on täna vaba päev, nii et jeeei! (Mul ei olnud. Ühest töökohast sain vaba, teisest mitte. Aga tegin selle tasa nii, et lahkusin erakordselt vara. Minu uus rekord! Tänan, tänan. Ma mõtlen, et mul on see õigus ja isegi kohustus. Üldse. Ära nori.)

Sulatasin külmkappi, see oli naeruväärselt jääs. Nüüd sulas sealt naeruväärselt palju vett välja, umbes väikese jõe jagu. Naaber ei olnud üldse rõõmus. Aga tema asjad ei mahtunud ka enam sügavkülma, õigemini ei oleks sinna nööpnõelgi mahtunud, ainult jää. See, I did the right thing! See sügavkülm on nii pisikeväike, ja ometi leidsin sealt varjatud aardeid, millest meil aimugi polnud. Pakk lillkapsast oli seal peidus. Kas nüüd kujutate ette, kui jääs see oli?

Iga algus on raske

See kehtib ka igapäevaste asjade kohta, mis tuleb lihtsalt kätte võtta ja ära teha. Minuga on nii, et iga tegevus, mille ma võrdsustan enda jaoks tööga: õppimine või võõrkeelse ajakirja lugemine või mis iganes, muutub kohe ebameeldivaks, nii et ma tahan selle kaugesse tulevikku lükata. Aga pruugib vaid kätte võtta ja ma olen hoos! Millal ma selle ükskord selgeks õpin?

Õhtu on igatahes meeldiv.

Eile kutsusin ühe oma paljudest õdedest (koodnimega Liis) "Eesti laulu" vaatama. Meil oli mõnus! Laule kommenteerida pole vajagi, ma arvan, sellest saab igaüks aru, kes saadet vaatas. Muuseas üks mu endine klassiõde oli ühes neist bändidest... algul ei tundnud äragi, vaatasin, et kas tõesti tema.

Nüüd on käes see aeg, mil vanad klassikaaslased hakkavad ajapikku kuulsaks saama ja sinu osaks saab käega osutada ja öelda: "Jaa, ma teadsin teda kunagi. Me käisime ühes klassis."

Karupoeg Puhh

Ülemine naaber laseb mulle valjult Rammsteini. Hea maitse! Vot selliseid naabreid tuleb omada.

Kuu on selline kollane latakas, ilus nagu värske euromünt, ja teda on pool taevast täis. Eila veel vaatas ta mind kuidagi jõleda irvega, ausalt, mul oli hea tuju ja puha, aga kuu irvitas ikka päris hirmutavalt. Kui sa veel ei tea, et kuul on nägu peas, siis viimane aeg vaadata! Aga täna naeratas ta mulle muhedalt, nagu öeldes: "Lase käia, Anne-Mai! Sa saad kõigega hakkama, mida ainult üritad. Üldse oled sa üks mu lemmikinimesi sel planeedil."

Mille peale mina noogutasin tagasihoidlikult peaga: "Why, thank you, Mr Moon. Kes sulle veel meeldib? Mina ja Lady Gaga?"

Ta pahvatas põlastavalt naerma. "Tema ei ole üldse Maalt pärit, loll! Mis te pole sellest ikka veel aru saanud või?"

"Ahaa... Aga... Justin Bieber?"

"Pole temast kunagi kuulnud," vastas ta pahuralt ning pööras oma tagumise külje ette.

Igatahes. Mulle tundub, et ma hakkan seda positiivsuse asja juba käppa saama. Mõtlen, mis kõik on hea, ja olen äkki üleni energiaga laetud! Seda pulbitseb üle ääre!

Hilisõhtune postitus

Mul on paar teadet. Esiteks, Karmen Pedaru on ikka meeletult ilus. Nii tore, et eesti modellid kaugele jõuavad. Ta on ka niimoodi huvitavalt ilus, mitte ilmselgelt. Kes on näiteks obvious beauty? Angelina Jolie kindlasti. Mila Kunis. Kõik endised Vanilla Ninja tüdrukud ka tegelt.

Käisin Liisul külas. Ta tuba on meganunnu! Ja ilus! Nagu hea külaline ikka peab tegema, virutasin tal kapist kõige ilusama puust riidepuu ära ja viisin oma kotis kaasa. Ei noh, tal jäid mõned üle ja ma ei salli absoluutselt plastist riidepuid, need on maitsetud, nii ma siis virutan (maitsekalt) neid puidust tehtuid igalt poolt, kust saan. Huvitav, kas ema ei ole kodus mõelnud, et kuidagi väheks on neid kapis jäänud?

Ma mõtlen, et... mida iganes. Mina ei tea sellest midagi.

Kõnnin piki tänavat. Vahel laiu tänavat. Tahan midagi käekotist võtta, aga see on kangeks külmunud ja krõbiseb naljakalt. Võib-olla hoopis kähiseb oma käekoti-keeles: "Päästa mind! Pääääasta...." Kuidas jääkarud oma käekotte kannavad? Vaesed loomad.

Varahommikune postitus

Päike tõuseb. Tubli töö. Väga ilus oled.

Meiki saab juba loomuliku valguse abil teha. Hm. Ma teen meiki niimoodi kordamööda: üks päev teen ja teine päev mitte. Et silmad puhkaksid. Ja et ei tekiks sellist tendentsi, et värvimata ei julgegi välja minna.

Ma ei teadnudki, et veega keedetud puder on maitsvam kui piimaga. Tervislikum, jah, aga mõtlesin, et maitse nii hästi. Hoopis parem on. Mu kahekümne esimese eluaasta (tegelikult kahekümne teise) parim avastus. Õieti paremuselt teine.

Ekspluateerin Lõunakeskuse ekspressi. Sest see on besplatno. Mõnikord sõidan õhtul linnast selle ekspressiga Lõunakasse ja alles sealt lähen koju. Ainult et nii jõuab hiljem koju kui jalgsi.

Siiski, kui täielik arktika on, tuleb lisameetmed tarvitusele võtta.

Selgituseks: ON täielik arktika.

Hommikuprogrammis räägiti just ühest mehest, kelle töö on Keskerakonnast kõnelevate artiklite alla positiivseid kommentaare kirjutada. Irv, me kõik teadsime seda. Väga kõva ikka.

Pean lippama!

K

Eile oli mul hull paanika, sest tahtsin tuludeklaratsiooni ära teha, aga mul näitas internetipangas, et deklareeritavad andmed puuduvad, ja ma olin paanikas ja guugeldasin umbes kaks tundi ega leidnud muud, kui et minu palga juures pole vajagi deklarit esitada. Aga siis ei saa ju ka raha tagasi! Helistasin veel emale, et aita mind! miks mul midagi ei näita! kas ma ei saagi nüüd tulumaksu tagasi?

Ma ei uskunud, et tööandjad on ka andmed esitamata jätnud, sest neid on mul mitu ja kõik ei oleks sama viga teinud. Alles täna leidsin õige koha maksu-ja tolliameti kodukal, kus pidi oma andmed kinnitama, ja seal nad olidki. Ilmselgelt ma ei tantsi techno beats'i järgi.

Aga ikkagi. Jeee!! Saan pisukese kopika ikka tagasi! (mitte väga pisukese ka)

Jälle kadus mul üks kõrvarõngas ära. Juba teine nädala aja jooksul ja ma armastasin mõlemaid paare! Ükskõik kui palju ma ka juurde ei osta, ma olen omadega ikka miinustes.

Ja need olid veel Minni kingitud... Böö.

Blokkisin eile sõbrannat. Tahtsime välja minna, aga mul pea valutas (või kujutasin ette, et valutas, sest ei viitsinud sellise külmaga enam välja minna) ja kui ta kirjutas vastu, et võta tabletti, hakkas mul veel kõht valutama ja tulid külmavärinad. Enesesisendus? Lisaks mulle ei meeldi, kui mind hakatakse ümber veenma. Kui ma tahaks/saaks tulla, ei oleks ma seda äraütlemise smsi üldse saatnudki.

Liis teeb selle eluohtliku vea, et kolib minust ainult kolmveerandi tunni tee kaugusele (pool tundi, kui ma jooksen). Ma hakkan külas käima! 

Iga päev.

Hingele pai

Täna hommikul oli kõige ilusam valgus üldse... ei tahtnud tööle minnagi, sest tõusev päike tegi toa nii mõnusaks.

Kevad tuleb vist varsti.

See roheline küünal, usu või ära usu, töötas, sest täna sain ma palka... nojah, ma arvan, et kõige arukam ongi raha nõiduda enne palgapäeva. Aga tähistamiseks ostsin endale Merit Raju "Hingele pai", millesse ma raamatupoes armusin. See on nii ilus ja mõnus ja mjäumjäu, mul on hea olla.

Kolmnurkkolmnurk

Ma istun, kirjutan siin, lakin oma küüsi ja kuulan vaikset praksumist. Pakatamist, pungumist. Kui sa mõtled, et mis pungumist, siis duh, ilmselt mu rahakott lõhkeb varsti. Ema ütles mu suurt rohelist küünalt nähes, et kas nõiud raha endale? Rohelise küünla põletamine pidi raha tooma. Ja juhuslikult see sobiks üpris hästi mu plaanidega.

Muuseas kui mul peopesa sügeleb, siis peale seda tuleb tavaliselt raha küll.

Oh issand, miks ma arvasin, et see on hea mõte? Seda on liiga palju! Pean nüüd rahakoti puuga selga võtma.

Alustame tänast liiklusrubriiki, mis sisaldab kahte uudist. Esiteks, iga päev, kui ma näen täpselt samas, Riiamäe peatuses neid piletikontrolle passimas, siis ma mõtlen: õeluskotid. Ärge tulge mulle rääkima, et see on lihtsalt nende töö või midagi. Blablabla. Kõik teavad, et liikluspolitseinikuks saamiseks peab läbima erilise õelus-testi, mis on kaks korda raskem kui IQ-test ja rasedustest kokku. Ja ainult õelamatest õelamad saavad läbi.

Teiseks oleks mulle täna peaaegu auto otsa sõitnud. Natuke minu süü ka, kuna astusin sebrale, kui auto oli juba suht lähedal. Tavaolukorras siiski piisavalt kaugel, aga hommikul oli väga libe; ma ei tea, kas ta üldse pidurdas või lihtsalt mõtles, et ah, mis siis ikka. Sest kui ma poleks tagasi hüpanud ja auto natuke vasakule keeranud, ei kirjutaks ma praegu siin. Ma kirjutaks seda taevas. Taevast blogi. Ja Peetrus oleks mu follower. Heh. If not He Himself.

Igatahes autojuht ehmatas nii, et kogu ülejäänud tee, niikaua kui ma nägin, sõitis nii aeglaselt, et tigu oleks temast ette rallinud. Ja mina ehmatasin... natuke. Te ju teate, kui kõva närviga ma olen. (Mitte eriti)

Apteeki sisenes täna noor neiu: "Palun üks rasedustest."

"Milline?"

"Andke kõige kergem, ma tahan kindlalt läbi saada."

Tõsilugu. Okei, võib-olla mõtlesin ise välja. Aga. Karu!

Mul tuli täna meelde, kuidas Harry Potteri viienda osa ilmudes mina ja mu õed ostsime kõik eraldi raamatu. Tellisime ette ja puha. Kolm paksu telliskivi. Selles mõttes, et miks me rahasid kokku ei pannud ja ühte ei ostnud? Sest keegi ei oleks jõudnud kaks päeva oodata, kuni keegi teine loeb. Naljakas! Ja nüüd on meil maja Harry Pottereid täis, pole ruumi istuda ega astuda. 

Meenus selline laul nagu "No more I love you's". Sest selle sample'i on enda laulu "Your love" kaasanud Nicki Minaj. Igatahes, mul oli see laul ja selle baleriinidega video ähmaselt lapsepõlvest meeles. Jaaa tšekkasin järgi. OMG! Suht tahaks silmad välja põletada. Need baleriinid on rämedad Drag Queenid ja laulja hullumeelne pilk tekitab judinaid. See video on nagu õudukas. Kuidas ma seda kunagi ei märganud? Ma mõtlesin, et oo, kui armsad baleriinid. Huh.

Muidugi olen ma seda ainult umbes kümme korda vaadanud ja panen kohe uuesti peale. Kommentaarid on laulu all ka sellised, et see on kuradi haige, aga ma ei saa vaatamist lõpetada!

Sanctum

Käisime Tiinaga oma Pannkoogikas ja kinos. Midagi vaadata polnud, ainult mingist Sanctumist polnud me kumbki veel kahte sõnagi kuulnud. Plakati peal oli suurelt James Cameron, et tähelepanu tõmmata, aga tema oli ainult produtsent ning režisööri nimi oli seal kõige lõpus, hästi väikselt (alati lugege väikest kirja ka. Kehtib nii lepingute juures kui kinos). Reklaami mõttes on vaid tähtis, et Cameron kuidagi asjaga seotud oleks. Igal juhul kinotöötaja tutvustas meile mõne sõnaga ja vaatasimegi selle üle. Soovitan külmalt. Soovitaks soojalt, aga nii familiaarne inimene ma ka ei ole. Ma mõtlen, ma ju isegi ei tunne mõnda teist. Kahju, et me 3D-s ei näinud, aga ilma selleta oli ka muljetavaldav.

Ja creepy. Alguses oli kamp inimesi ja mina mingist hetkest, kui neid neli oli alles jäänud, mõtlesin, et nüüd jäävad küll ülejäänud ellu. Naiivitar, nii hästi küll ei läinud. Suht palju oli ka kohti, kus ma silmad kätega katsin, nii et päris ränk. Aga põnev oli kogu aeg!

Mu toidusedel on nagu raketiteadus. Kui ma söön midagi rauda sisaldavat, siis ma pean hoolt kandma, et sinna juurde piimatooteid ei tarbiks, mis takistavad raual imenduda. Nii et täna ei võinud ma leiva peale võid määrida ega piimaga kohvi juua, pidin pärast lõunat hoopis apelsini nahka pistma (C-vitamiin soodustab imendumist). Ainult minu rakett lendaks küll õhku, sest piimaga kohvi järgi oli isu liiga suur. On siiamaani tegelt. Teen teise tassi veel.

See tuletab mulle meelde ühte Simpsonite õuduslugu, kus Mr Burns Homeri aju välja opereeris. Smithers küsis talt, kas ta on kindel, et see on hea mõte, ja ta vastas, et kammoon, see ei ole mingi raketiteadus, see on kõigest ajukirurgia.
Naera nüüd. Naera!!

Te ei usu, mis just juhtus

Noh, midagi tegelikult. Aga ma taipasin, et kuna töötan Lõunakeskuses, siis ei pea ma ostlemiseks või niisama poodides ringihulkumiseks minema kesklinna. Hea, et ma nii terane olen. Isegi mu Eagle Visioni pood on seal olemas, ja Axessories ja kosmeetikapood. Nii et kolasin täna paar tundi ringi ja leidsin endale Reservedist väga nunnud kõrvarõngad, ainult 2,5 eurot kolm paari. Ühed on sellised kuldsed kohvitassid, ja ühed on punased lipsud. Hästi armsad. (Üks paar sakib.) Siis ostsin veel juuksevidinaid ja uue jumestuskreemi. Müüja seal kosmeetikapoes oli ikka väga hakkaja: ma ütlesin, et ei vaja abi, aga ta tuli sinna juurde sehkendama ja torkas vahele, et see ei kata üldse, mõttetu toode, võta parem see seal all. Ma olen vist kõiki Lumene jumestuskreeme kasutanud ja rahule jäänud. Aga igaks juhuks võtsingi selle lahedama, mida kindlalt mäletan, et oli hea. Tegelikult proovingi selle kohe järgi.

Aga igal juhul, muidu oleksin vist ikka Kaupsi hinnavõrdlust tegema läinud, aga siis mõtlesin, et olgu peale, ega ta Kaupsis odavam ikka ole. Nii et aktiivne müügitöö tasub ennast ära. Kui sellisele tüüpilisele tuimale kliendile ikka ise nina alla minna, küll ta siis õnge hakkab.

Just ostetud juuksekummi lõikasin äsja ribadeks. Ei tea, kuidas see juhtus. Avastasin alles kodus, et tal on mingi jõle jublakas küljes, mida ma olin turvaelemendiks pidanud. Aga ei olnud, mingi kaunistus oli, ja ma hakkasin seda sealt küljest ära kangutama, sest kamoon, nii ma küll ringi käia ei saa, ja nii ta läks. Juuksekummid on nagunii juustele kahjulikud, nii et parem ongi. So there. Pärast lähen ja ostan terve kotitäie juuksekumme veel ning lõikan need  ka katki. Aga tõsiselt, juukseid tulekski ainult klambriga kinnitada. Ma sain ilusa juukseklambri ka. Selle jätan esialgu terveks.

Aga igal oinal on oma mihklipäev. Lihtsalt mainin...

Jumal olgu tänatud Lumene eest. See kreem lõhnab ka nii hästi... Grillitud võileiva peal peaks päris tummine suutäis olema.

Ma armastan seda. Ausalt. Ma tahaks neile fännikirja saata!

Muutun tundeliseks vist. Parem on see postitus lõpetada.

Ja lipsuga kõrvarõngad! Armsus ruudus. Nunnundus.

Aga tõsiselt, see katab nii häs--- 

Ühendus katkestatud.

Komeedi kommi sööks küll

Pidasin väga laiska pühapäeva, vääga laiska. Aga muidugi peab ka olema selliseid loivamise päevi.

Vaatan umbes esimest korda elus ETV2-e, sealt tuleb mingi filmike Bhutani riigist. See riik hakkas mulle huvi pakkuma juba siis, kui gümnaasiumis prantsuse keele õpetaja meile sellest rääkis... ükskord vist kaks tundi järjest, kui ta oli just reisilt tulnud. Mul on ka Gunnar Aarma raamat Bhutani kohta, aga seda päris läbi pole suutnud lugeda. See oli rohkem usundite kohta ka.

Muudest telekanalitest on veel ainult TV3 alles, nii et kokku kaks kanalit. Pole paha tegelikult. Või oota... on küll. Kui nad ETV ja Kanal2 ajutiselt või mitteajutiselt ära võtsid, oleksid võinud ju ka ETV2 võtta. Ma ei tea, ausalt, esimest korda vaatan seda, ja see film on ka jama.

Mainin homme adminnile, et nad selle kanali ka võtaksid.

Seal riigis pidi vist mitmemehepidamist harrastatama, kui õigesti mäletan. See kõlab väga intrigeerivalt.

Vaatasin "(500) Days of Summer"-it, täitsa meeldis. Hea oli juba ette teada, et see ei lõppe hästi, nii, et nad kokku jäävad. Muidu võiks pettumus olla. Aga näitlejad olid armsad.

Ükspäev vaatasin "Alice Imedemaal" ka, aga ei jõudnud poole pealegi. Isegi Johnny Depp ei mõjunud veenvalt, ja ometi on see üks maailma enimteeninud filme! Ma arvan, et 3D-s oleks teine tera olnud. Oleksin pidanud õigel ajal kinos ära käima... Aga nüüd on juba hilja. Kui ma just ajamasinat tolmust puhtaks ei pühi. Aga sellel saab aku varsti tühjaks, ja ma tahtsin pigem järgmise kolmapäeva Viking Loto numbreid rihtida... Hm.

Laupäevak

Sel nädalavahetusel olen ühikas ja mu riided on nunnud (kui seda võib ise öelda). Mulle meeldib seelikuid kanda, kuigi natuke jahe on praegu. Aga selle vastu tuleb vahepeal üles hüpata ja võimelda. Korterinaabril on kummaliselt palju riideid ja ta muudkui peseb neid, juba kolmandat laadungit kahe päeva jooksul, nii et mina ei saa oma pesu pesta, sest vannituba on märgi laperdavaid riideid täis. Ongi hea, sest ma ei viitsiks praegu.

Töölt tulles keerasin magama. Mulle ei meeldi päeval magada, sest see kulutab põmm! nii palju aega ära, aga olin niii unine... Homme saan õnneks kaua magada. Aga täna oli lõunauinak hea. Mulle vist sobiks lõunamaal elada ja iga päev siestat pidada. Ja tass kohvi pärast seda on mõnus.

Ma hakkan oma "Big Bang Theory"-ga juba lõpule jõudma. Mis ma nüüd teen? Tehke ruttu uusi osasid juurde!

"Glee" hakkab varsti. See on natuke hull ja natuke naljakas ja meeldib mulle, aga kunagi ei õnnestu seda telekast vaadata (ühe osa olen näinud), nii et pidin netist järgi vaatama. Aga täna õnnestub. Ma olen tulevikus käinud ja tean.

Mingid täiesti täiskasvanud mehed peavad praegu väljas lumesõda.

Rüselus kanal

Ja sebja tšuvstvuju harašo. Lugesin päris mitu lehekülge uut venekeelset ajakirja, mille ma võtsin. Ma sain kõigest aru... näiteks kuidas teha meiki viie minutiga ja muid võrratuid saladusi! (Nad tegid tegelikult sohki, sest sellist veatut näonahka, nagu nendel modellidel pildil oli, tuleb pool tundi peale määrida ja puuderdada ja peita. Nii et kui nad alustasid oma viie minuti lugemist ainult silmadest ja huultest, siis sellega saan MINA ka hakkama.)

Eile tahtsin oma Grey anatoomiat vaadata, aga tutkit, brat. Vaatan põhiliselt telekast koduperenaisi ja Grey anatoomiat, aga just eile olid nad ühenduse katkestanud, mingit pilti polnud, ainult TV3 asemel seisis ülbelt väike sinine kastike kirjaga "Rüselus kanal". Aga miks rüselus? Tšekkasin postkasti, ja ennäe, seal seisiski ülbe kiri, et täna te, neegrid, telekat ei näe. Proovige homme.

Veel ühes teises kirjas Üliõpilaskülalt seisis, et varsti hakatakse majas sees ehitustöid tegema, ehitatakse jalgarattaruumi asemel mõned uued korterid. Muidugi on ühikatubadest puudus, kui minusugused lambikad inimesed siin tudengite eluruumi endale nabivad. Ei saa salata, ei saa mitte salata ma, et see uudis teeb mind väga rõõmsaks. Kuigi otse kaks meetrit meie majast eemal on juba pool aastat aktiivselt, alustades varahommikuga ja lõpetades mõnikord ööööga, uut õppehoonet ehitatud, siis otse majas sees mööbeldamine on ikka midagi enamat. Annab sellise läheduse tunde. Seda ei saa kuskilt mujalt.

Tahtsin kinno minna, aga neil ei ole midagi põhjapanevat pakkuda. Ei taha enam lambikaid filme kinos vaadata, sealt peaks ikka mingi elamuse saama. Järgmine kord valin millegi, mis on Oscarile nomineeritud. Kas "Kuninga kõne" ka kunagi Tartusse tuleb? Colin Firth on väga... bueno. Kinder bueno.

Posu Miki Hiiri laenutades tundsin sügavat kihku mainida, et need lähevad mu väikesele haigele vennale, mitte mulle. Pole ju minu süü, et mul kõige  väiksematki armetumatki vennaniru siin maailmas pole. Ja raamatukoguhoidjad aina muigavad.