Iti-biti-buu on meil nüüd kaheksanädalane. Minu meelest on juba näha, et ta on üks ütlemata mõnusa iseloomuga beebi. Ta naerab ja naeratab palju ning magab öösel kuus-seitse tundi jutti, et siis süüa küsida umbes nelja ajal. Vägagi tehtav graafik ju? Nii mõnigi öö võtan ta ise sööma, kui ta veel ei küsigi, lihtsalt vaatan et kell on juba viis ja rinnad tilguvad ja lausa valutavad või on piima nii täis, et juba kuju imelik :D Kui Iti on ühest sellisest rinnast joonud, jääb ta nordi uuesti magama, on piimakoomas. Püüa siis talle selgeks teha, et täpselt samasugune teine tuleks ka tühjendada, emme ei taha, et midagi lõhkeks.
Kui ma öösiti Itit hällist tõstma lähen, siis ta naeratab mind nähes alati nii armsalt. Oo, see oled ju sina! Järelikult saab süüaaaa... Ja samuti ta puuksutab alati meeleolukalt. Puuksutamine on beebi vanematele nagu inglikoor, mis kõrva paitab, sest see tähendab, et laps saab vaevast lahti ega väljenda oma valu hiljem nutuga.
*
Täna mänguväljakul rüüpasin mõnuga enda kaasa tehtud musta teed ja istusin liivakasti äärele, et Kauriga koos mängida, kui Iti taas ärkas. Ta magab öösel ülikenasti, aga päeval selle võrra vähem. Isegi kärutades on ta nüüd pooled korrad üleval, mis on veidi häiriv nii üksi temaga jalutades kui Kauriga koos mänguväljakul, sest kui Iti ei rahune ega rahune, peab Kaurike varsti end kokku pakkima ja meiega kodu poole tulema.
Täna väitis Iti käsi suhu toppides, et maailmatu nälg on peal. Veel pool tundi tagasi kodus oli ta mul rinna otsas. Sul ei saa nälg olla, Iti, ütlesin talle, aga Iti arvas teistmoodi. Tegin siis oma esimese avalikus kohas toitmise temaga ja võtsin sealsamas mänguväljaku ees pingil rinna välja. Kaur pani sellel ajal padavai mänguväljakult minema - sealsed väravad on katki.
"Kaur, kus sa lähed?" hüüdsin talle järgi. "Ei lähe minu ja Itita kuhugi! Tule tagasi."
Kaur vaatas tagasi mitmel korral, näidates, et ta on mind kuulnud, ja jooksis siis muretult edasi, teise mänguväljakuni paarikümne meetri kaugusel. Kangutas tolle värava lahti ja läks sisse ühe poisi ja tema ema juurde kiibitsema. Ega midagi, pakkisin Iti taas kärusse ja läksin järele. Tugevama tahe jääb peale. Õnneks Itile seekord piisas lihtsalt paariminutilisest piimalaksust ja ta jäi lausa magama ning Kaur sai üle tunni aja mängida. Ta läheb tihti teist last nähes teda kohe kallistama, täna aga ei pidanud sellega üldse piiri, kallistades üht väikest vene tüdrukut juba kümnendat korda. Tüdrukul oli sellest ammu kõrini ja mina käisin mitu korda Kauri mujale juhatamas.
*
Nädalavahetusel aga käisime mehe ja beebiga Narvas. Ema tuli meie juurde, lasi meil kõigepealt reedel kahekesi kinno minna. Vaatasime ära Apteeker Melchiori viimase osa. Film oli okei, päris ootamatu lõpuga. Kogu kogemust nautisin seekord kuidagi väga. No nii mõnus oli mehega seal kahekesi kudrutada. Tundsin, kuidas kõik meeled on väga ergud ning isegi treilerid enne filmi tundusid imelised.
Laupäeval saatsime ema koos Kauriga mänguväljakule - õnneseent ootas ees terve ööpäev jagamatut tähelepanu vanaemalt ja puhkus kõrvadele beebikisast - ja startisime ise Narva poole. Mul oli tulnud selline Ida-Viru romantika igatsus peale ning selle peale endale reisikese planeerisimegi. Asusime teele pool üksteist hommikul ja pärale jõudsime vist kuue paiku õhtul... Päris hull. Esiteks läksime ringiga: sõitsime läbi Jõhvist, Sillamäelt, Narva-Jõesuust ja kuskilt kindlasti veel. Käisime toomas mehe sõbranna käest Itile uusi riideid. Külastasime mehe vanemate hauda ja läksime sinna lähedale mehe sugulastele külla. Teekonda vürtsitasid ka Iti söögipausid. Ja ka mina sõitsin vahepeal mitu otsa, mis natuke teekonda venitas, sest ma olen aeglasem. (Pluss ma ei ületa lihtsalt kiirust...no kolm kilti max panen piirangust üle, sest see on juba auto hälve. Mees aga sai sellelt reisilt kiiruseületamise trahvi, kaamera püüdis ta tagasiteel kinni:D)
Narva-Jõesuu avaldas meile väga muljet. Imeline linnake, terve linn on metsa sees! Kui palju puid. Täiuslik suvituslinn. See oli meile mõlemale vist esimene kord sealt isegi läbi sõita, igatahes vaatasime autoaknast, silmad krõllis, ja tegime plaani kindlasti sinna millalgi tagasi jõuda. Kui lõpuks Narva jõudsime, oli juba nii hilja. Ja ega see tähendanud, et me kell kuus saime hakata turistitama, vaid läksime hotelli sisse ning siis tuli Iti pooleteisetunnine toitmine peale. Aga me mõlemad jäime hästi rahulikuks. Eks teekond ole ka suur osa lõbust ning teiseks on meil ju allakahekuune beebi. Tublid, et me üldse nii pisikesega pika ringreisi ette julgeme võtta. Muidugi ei näe see ajakava siis välja nagu kahel täiskasvanud inimesel reisil, vaid kõik võtab kauem aega ning õnn, kui üldse närvid terveks jäävad - meil jäid. Kõik käib beebi päevakava järgi ning tegevused tuleb ehitada lapsukese toitmise ümber.
Nägime, et kuigi oleks tore ju kohalikus restos einestamas käia, siis sinna me kuidagi ei jõua. Mees läks ja tõi meile kuskilt toitu kaasa ning sõime hotellitoas hiinakat, toitsime last ja vaatasime telekast komöödiasarja. Siis kella kaheksa paiku suundusime linna jalutama. Beebi rändas mehe rinnal kõhukotis kaasa ja magas kenasti kogu aja. Küll oli meeleolukas jalutamine. Saime Narva-romantikat küll. Mina oleks veel kauem jalutanud, aga mehele oli kahest tunnist enam kui küll. Tagasi toas, läks mees vanni ja mina jälle toitsin Iti enne ööund ära.
Meie tuba oli lihtsalt imeline. Meil oli "Narva" hotellis sviit, mis maksis küll palju, aga noh, kvaliteet oli ka väga hea. Imekena tuba, ülisuur ja luksuslik vannituba. Hommikusöök oli niiii maitsev ja suure valikuga, et käisin seda kiitmas nii teenindajatele kui ka pärast kogu kogemust administraatorile. Lihtsalt väga rahule jäin. Viietärnihotelli kogemus nagu. Näete, ma pole pirtsakas... ma olen alati rahul kõige paremaga :D
Kell üksteist õhtul läksin siis mina vanni ja laekusin sealt keskööks tuppa tagasi. Minu kohta lühike vannisessioon, aga kippusin seal juba magama jääma ja sain aru, et tuleb tuttu tulla. Mõnus oli küll vahuga mängida ja lugeda oma krimkat seal. Astusin meie uhkesse tuppa. Hällis nurgas spattis vaikselt Itike, hingates rahulikult ja korrapäraselt. Suures luksuslikus voodis hingas sama korrapäraselt mees. Heitsin mõnusasti tema kõrvale ja magasime kõik sel ööl nagu inglid.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar