Õed sõgedad

See postitus võiks vabalt rääkida Liisust ja Minnist, aga seekord räägib ühest filmist.

Nii kui ma avastasin, et Tina Feyl ja Amy Poehleril on väljas järjekordne film - nimega "Sisters" ehk "Õed sõgedad", jooksin insta tormi, et see ära näha. Minn oli meeleldi valmis minuga ühinema, ehkki ta Tina Feyst ega Amy Poehlerist midagi ei tea.

Minu jaoks oli eriti hea seda filmi just praegu näha, sest et mul on Amy elulooraamat peaaegu läbi ja see on päris huvitav lugemine olnud. Peaaegu filosoofiline ja väga innustav.

Film ise oli täpselt selline, nagu treileri järgi oletada võis: hullumeelne. Palju roppe nalju, palju joomist ja narkot ja pidutsemist. Terve lugu oli pmst üks suur pidu.

Mulle meeldis, et mõned praegused SNLi näitlejad olid kaasatud, ja veel mulle meeldis, kui ilus Tina Fey oli. Ta nägi tõesti väga hea välja.

Lugu ise on selline, et kaks täiskasvanud õde avastavad, nende vanemad on oma maja (ja nende lapsepõlvekodu) ära müünud, ning neil kästakse oma kunagine tuba ära koristada ja minema visata, mida enam vaja pole. Tina Fey mängib luuserõde, kel pole kodu ega tööd, ja Amy Poehler vastutustundlikku, üleliia muretsevat ja hoolitsevat õde. Nad avastavad tuba koristades ja jutustades, et Amy Poehler pole nooruses õieti üldse lõbutseda saanud, sest ta kogu aeg valvas teiste järele, kui nood pidutsesid, ja otsustavad ära pidada ühe suure megapeo, viimase selles majas. (Sealjuures peaks maja jääma ideaalsesse korda, sest müük pole veel päris läbi läinud ja uued omanikud käivad kogu aeg läbi ja luuravad kullipilgul, mis toimps.)

Pole vist vaja öeldagi, et maja oleks vähem kannatanud, kui seda oleks pommitatud. See on täielik košmaar. Yolo!

Film ise oli täitsa talutav. Mitte mingi pärl, aga kui sa tahad natuke naerda ja näitlejad meeldivad, siis kärab küll.