teisipäev, 22. detsember 2015

Kuidas me kuuske katsime

Parajasti kui mina eile Tartusse ema vaatama sõitsin, vajusid Puhjas bussi peale veel Minn ja Liis ja nii me siis kõik kolmekesi palatisse astusime. Ema muutus näost valgeks ja pomises, ta ei mäletanud, et tal nii palju lapsi oli.

Jõime kõik neljakesi voodi peal istudes R-kioski lattesid ning juba oli mul aeg linna poole sprintida, et Heleniga kokku saada. Jäin hiljaks, aga sellest polnud midagi, sest Helen jäi ka hiljaks. Eriti naljakas oli, et mu õed pidid ka kuskile lõunatama minema. Valin mina siis Heleniga välja pubi Pahad Poisid, istume maha ja tellime ära, kui märkan seina ääres lauas Minni ja Liisu. Kõigist Tartu söögikohtadest! Kusjuures see pole meil üldse tavaline koht, mida külastada.

Juurde astudes märkasin, et Liis oli isegi tellinud sama toidu mis mina. Geneetika vastu ikka ei saa. 

Õhtul ehtisime Minniga kuuse ära. Nii nunnu tuli:


Hästi ilus, lopsakas ja kahar kuusk on. Millegipärast ütlesin ma mingi kolm korda järjest: "Hakkame siis kuuske katma" või "Ongi kuusk kaetud" ja pidin ennast siis parandama. Mul oli tunne, et öeldakse "kuuske katma", aga ei öelda ju. Kuuske lihtsalt ehitakse. Täiega kummaline. Mingi lüli ajus on katki vist.
Päärlane seadis ennast uhke ilmega Minni kohvri peale paika ega jõudnud piisavalt kiiresti põgeneda, kui Minn talle lähenes, kurjakuulutav ilme näol ja kard käes.


Lookin fabulous!

Roobitseb Minni hambaharjakarpi, kohtlane ilme näol

Küpsetasime ka ühe laari piparkooke ja ausalt, sel aastal tulid lahedamad ja maitsvamad piparkoogid kui kunagi varem! Esiteks jätsime taigna paksemaks, nii et nad said mõnusad kohevad, ja teiseks avastasime, et vormid on üldse igavad ja hakkasime kooke hoopis noaga välja lõikama. Hästi loomingulised tulid. Lõikasime oma nimetähti ja komme ja lipse ja labidaid ning Minn tegi terve akvaariumitäie kalu.
"Kas on aru saada, mis see on?" küsis ta pärast iga oma loomingu väljalõikamist.
"Võti," ütlesin mina.
"See on pulgakomm! Või liiklusmärk, millel pole midagi peal."


Elumoto
Tegime ka lahti pere ühise jõulukingi, Scrabble´i. Kahjuks Minn võitis, aga mida iganes. Algaja õnn. Panin tähele, et eesti keeles on seda raskem mängida kui inglise keeles. Näiteks sain ma z-tähe.
"Mida kuradit?" küsisin ma. "Minu meelest pole eesti keeles üheski sõnas z-tähte. Miks mõnitad, Scrabble?"
"Mul oli terve mäng see käes," irvitas Minn, "enne kui lõpuks selle ära vahetasin."

Jaaaaa ma jooksen parem uuesti bussi peale, meid saab suurem kamp kokku. Mul on tunne, et ma veedan praegu pool elu bussis.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar