Üks reede, kui me Polina ja Maarjaga mööda Rüütli tänavat kõndisime, märkas Maarja, et kõik teevad Jüri Homenjaga pilti. Homenja ise säras nagu viis kopikat. Kuldreegel, et kui kuskil järjekorda näed, võta sappa... ja siin ongi meie "mina ja kuulsus" pilt.
Millegipärast tuli mulle praegu meelde see kord, kui Liis mind põlema panna üritas. Olime Saaremaa heinamaal, pikutasime tekkide peal ja olime välja toonud Euroopa mälumängu, mida ema mängib alati luubiga, et nende kaartide pealt pisikest kirja lugeda. Mängida me ei viitsinud, vaid lesisime niisama, kui ma korraga pea tõstsin ja märkasin, et Liis püüab läbi luubi minu peale päikest.
"Mida sa teed?" küsisin ma.
"Niisama," vastas ta hajameelselt. "Tahtsin näha, mis juhtub."
Puhas õnn, et ma veel siin teie keskel kõnnin.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar